5.4.21

Aialood vol.1 - 2015

Võtan kokku viimase 6 aasta aialood meie talus :) Vahva meenutus jälle, sest tööd on siin saanud võib olla ehk isegi kõige silmatorkavamalt tehtud. Ja kui palju muskleid sellega kasvatatud. Väike aiapisik tekkis mul juba linnas vanemate juures elades. Vanaema ja ema on alati aiamaad pidanud ning ma käisin pidevalt herneid, maasikaid ja tomateid näppamas. Mälestused kuidas ma kangesti porgandeid soovisin kasvatada aga sipelgad need alati ära närisid ja ema pärast kõik herned minema pidi viskama, on siiani silme ees. Rajasin ema juurde ka isikliku ürdipeenra ja sõnajalgu kasvatasin ka, need on ausalt öeldes veel praegugi lihtsalt imelised - kui meelde jääb, siis küsige pilti!

Oma talus ja oma maadel alustasin ma sammuvõrra kergemalt kui päris nullist. Põld ootas ees kuid rohimata olekus. Kasvuhooned nigelad kuid pidasid veel tervelt 5 aastat minuga vastu. Väiksem 4 aastat. Nagu mõnel pildi näha, lokkas kasvuhoonete ümber korralik naadimeri, mis enne seda oli kaetud põlvekõrguse heinaga, mida kevadel riisuda üritasime, siis lasime suvel roheliseks kasvada ja trimmerdasime maha. Mutihunnikud on ajaga maha niidetud ja riisutud. Ja kõige juures null kemikaali kasutatud! Lihtne muru koos madala ristikuga hakkas täiesti ise lõpuks peale kasvama, me ei külvanud isegi muruseemet mitte. 2 aastaga kasvas plats kenasti muruseks :) Tasa ja targu, ei ole vaja loodust reostada ja ennast kahjustada selle mürgiga lihtsalt selleks, et ilus muruvaip saada. Useless!



Suure kasvuhoone lõunapoolsel küljel kasvasid kõige vägevamad murulaugumättad mida minu silm kohanud on! Sest nii ema kui vanaema aiamaadel olid need vaevu peopesa suuruses ja pikemad kui pöial. Küll aga juba lapsepõlvest minu suuuuuur lemmik, mida isegi pisikesena matsutamas käisin. Murulaugu ma kaevasin sealt välja ja istutasin kasvuhoone tagumisse külge tehtud peenrasse. Sellist istandust mul enam ei ole aga arvestades kui palju me seda tegelikult tarbime nüüd, tuleb mul üks uus rajada :) Sest murulauk sobib ka sügavasse panemiseks ideaalselt! Murulaugu asemel kasvab mul seal nurgas hoopis rabarber, mis on tõeliselt vägev!



Nagu ülemiselt ja alumiselt pildilt on näha, siis kasvuhoonetes kasvaval kraamil on komme päris võimsalt kasvada (natukene kahtlustasime, et seal mingitsorti kemikaali on kasutatud aga kuna hoovis, kasvuhoonete lähedal oli suur kuhi lehmasõnnikut laagerdumas katte all, siis õnneks võisime rahus hingata) Ja alates 2016 aastast puhas hobusesõnnik oma loomadelt kohe võtta, seega iga sügis ja kevad mullale lisaks.

Need pikad varred ülemisel pildil on redised. Muide. Ja üldse mitte üle kasvanud. Ja täiesti ussivabad ka! Pisut kibedad said, sest kastmisega jantisin ma esimestel aastatel mõnusalt.

Ja alumisel pildil on väikese kasvuhoone "mets" Paremal küljel kasvas sinna istutatud viinamari, mis uputas terve kilemajakese alati ära aga kandis marju kenasti! Küll aga ei saanudki aru kas hapu sort või sõin liiga vara, sest kanad said alati kõik enne ära süüa. Nüüd pole majakest küll aga on viinamari lageda taeva all ning pole aastaid midagi kandnu kuni eelmise suveni. Putitame üles :)




Naljatlen, et meil on GMO spinat, sest igal aastal kasvab see taim vot just sellistes mõõtudes! Kas tõesti nii ideaalsed elutingimused!? Ma olen muidugi alati suure hurraaga mitu pakki maha külvanud, et raudselt ei kasva või tulevad sellised kribud (khm, normaalsed) lehed nagu poodides. Ja siis käib pauh ja mul on kasvuhoones korralik spinatimets! Kahju vaid, et see sügavas lägaks muutub, imeline oleks seda säilitada!

Esimesel kahel aastal lasin sügisel kui kõik muud viljad valminud, tillil kasvada. Ema oli rõõmus. Ema marineeritud kurgid olid veel rõõmsamad. Ma jagasin seda kilode viisi laiali. Aga jube kuidas till seemneid vastutasuks kingib. Lõpuks olid need mul juustes, taskus, jalatsites ja levis seda mööda hoovi laiali. Niitmisega muidugi maha aga ikkagi. Mul kasvas till isegi kaktuste potis juba! Nüüd on teda peaaegu, et olematult. Veidi kurb aga mine tea, äkki siis kui ise kurke proovin marineerida, avan uue istanduse :)



Ülemisel pildil on suure kasvuhoone pilt sisemusest. Ja kahel järgmisel väike kilemaja. See pisike on kõige algelisem ehitis, teise ehitas endine omanik ise. Imestan ikka veel, et nad nii kaua vastu pidasid, arvestades meie tuulekoridori siin maadel. Aga milline vaev oli neid lammutada...




Ja siin on minu kallis vanaema, kes aitas sitast saia teha ning kõplas uhkelt terve põllu läbi! Ma siiamaani käin aegajalt põllul selle pilguga, meenutades kui pikalt need vaod algselt jooksid ja millist võdistama ajavat vaeva me sellega nägime. Just hiljuti mõõtsin oma tänavuse, 2021 aasta põllu üle - 6x30 meetrit. Aga see esimene plats, see oli 2 korda rohkem! Pikkuselt isegi enam äkki. Ja ma reaalselt kasutasin tervet ala! Mina, kes ma tulin ema aiast oma 10 porgandi ja kahe basiilikupundiga peenralt.

Maa oli üsna kuiv ja vähe jõudu saanud. Näha oli, et omanike jõud ei käinud enam üle. Kuna me ei osanud traktorit kasutada veel, siis tegime käsitsi. Kartuli panime käsitsi maha, korjasime ka. Kuidas rohimisega läks? Noh, ei läinud. Siiani ei lähe :D Kuigi nüüdseks juba omad meetodid tekkinud ja elu kergem. Esimesel kahel aastal kaevusime emaga kahekesi õlgadeni kasvanud ohakatesse ja rebisime jõuga muskleid kasutades ja ägisedes maltsa maast üles. Teisel aastal hoiatas ema, kui ma sedasi veel käest lasen, siis tema enam appi ei tule ja põldu ka teha ei luba. No ma siis kolmandal aastal rebisin seda maltsa üksinda :D

Aga saaga jätkub ka aastal 2016...



 

1 comment:

sellestmison said...

Huvitav värk selle spinati külmutamisega. See spinat, mis ma Pärnus Herdise käest ostan, need suured pakid panen kohe koju jõudes sügavkülma ja nad säilivad seal ideaalselt. Kõik lehed eraldi, ilusti külmunud. Kui süüa teen, võtan peoga, peos pigistan puruks toidu sisse ja ei pea isegi hakkima. Pakk kohe sügavasse tagasi.
Ja lehed ei ole väiksed beebispinatid, on igasuguseid, a no neid GMO lehti samas pole :D Pakis on neil ruumi ja nad ei ole kokku pressitud, algues on seal pakis õhku ikka sees ja ta on selline punnis.
Nii et mulle tundub, et neil on vaja olla niimoodi kuidagi eraldi. Võib-olla peaks neid panema suurema karbiga, kus neile on võimalik õhuvahed tekitada. Väärib igatahes katsetamist.