1.1.19

Uus aasta, uued mälestused


Peremehe sünnipäevast alates jäid tuppa uued aiatoolid. Saime need Peremehe venna käest, kes kolis ja aiamööbli komplekt jäi tal järgi. Jube kihvtid on. Kerged ja mugavad istuda. Kaks tooli on meil hetkel köögis, pliidi ees. Kassid omastasid need kohe ära ja nii nad seal vahetustega magavad. Isegi käime seal lösutamas ja puude praksumist kuulamas. Juba tekkiski mõte, et tulevikus võiks seal mõnus istumiskoht olla. Aja mahavõtmiseks ja mõtisklemiseks. Ühe tooli jätsin endale arvutilaua juurde. Mugavam kui vana puust tool. Uut ei taha praegu osta, ei ole nii kiire vajadus sellega. Kasutan seda mis on.

Uus aasta algas korraliku tormiga. Rakette vaatasime Peremehega kahekesi ja oli mida vaadata. Kohalikud kulutasid ikka kenakese summa õhku laskmiseks. Meie sel korral mitte sentigi. Õgisime igasugust head ja paremat toidukraami hoopis. Pettsoni esimesed raketid ning tema oli nii rahulik ja tubli. 15 minutit enne aastavahetust viisin ta igaks juhuks rihma otsas pissitiirule. Mõned paugud mis taevasse lasti, ei tekitanud mingit reaktsiooni. Ta isegi ei vaadanud neid. Jätsime suuremaks madinaks ta tuppa. Käisin siis vahepeal aknast piilumas, kas on juba toa segi peksnud hirmust aga teine magas diivanil, lõuad laiali. Vaid Triips oli pugenud sauna pimedamasse ruumi titekäru alla peitu. Tuli sealt siis välja kui Pettson minuga vetsu kaasa tuli ja sauna läks. Teised kassid keerasid oma pesades teist külge ja maigutasid suud. Käisime korra ka tallis hobuseid vaatamas. Teelia oli ärevil aga kuna Spirit on rahulikum, siis ei teinud ta midagi hullu. Andsin neile vett juurde ja tulime tuppa.


Esimest korda elus (ma arvan) ei teinud ma ühtegi plaani ega seadnud eesmärki, sest meie peres on hetkel rasked ajad ning tundus mõtetu midagi ette mõelda kui ei teagi, mis saama hakkab. Mingilmääral ma peas siiski mõtisklen mõne asja suhtes, mõne pisikese unistuse või plaani osas ent suuri asju ma kirja ei pannud. Möödunud aasta on minu jaoks olnud mu senise elu halvim ja teist sellist ma enam näha ei taha. Mitte lähiaastatel. Liiga palju kaotusi, õnnetusi ja igasuguseid pisiasju, mis olid piisavalt halvad, et halvata...

Nüüd jääb vaid loota, et alanud põssa-aasta toob meile elurõõmu tagasi! Sest üks pisikene põrsapojakene mul kõhus kasvamas ning usun, et ka perega saab kõik korda. Peab saama!


Ostsin jõuludeks käsitööpoest maruvahva ukse"kella" Esimesel aastal tüütas meid üks rähn, kes õnnetul kombel ilmselt kasside läbi hukka sai (või lendas ta vastu akent, ei teagi, käis muudkui maja toksimas) Nüüd on rähn meil ukse kõrval ja sellega võib toksida küll :)

No comments: