24.1.19

Regulaarsed hommikud


Igal hommikul ärkan selle peale, et Pettson sirutab ja toetab oma niiske ninaotsa minu voodiäärele, ise samal ajal ennast üle terve keha vibutades saba liputab. Voodisse mitte ronimine sai meil õige kiiresti esimesest hetkest selgeks ja nii leidis ta meetodi kuidas mind ikkagi kiusata - ninaga. Õnneks taipab ta hetkega, kui soovin kauem magada ja heidab ka ise raskelt nohisedes oma pessa pikali. Teinekord nii hästi ei lähe ja koerus veab oma lemmiklelu - kummipiilu soki sees peidetuna, mulle seljataha voodi peale. Kui ma ikkagi edasi magan, ärkan lõpuks sokk kaisus. Pettson on juba nii kõrge, et varsti ei pea ta nina voodisse toetama, ulatab voodi tagumise ääreni nuuskima. On tegelane!

Hommikud algavad meil sellega, et mänguasju veetakse mulle kaissu ning mina pean neid siis paar korda talle loopima. Viimasel ajal hoiab ta oma sokilelu hambus ja keerab selja, istub maha või võbeleb tagumik minu suunas, et sügaksin. Meil on ikka veel probleeme allergilise kratsimisega ent tegeleme sellega (söök sai vahetatud kvaliteetse lõhekrõbina vastu, lihast snäkke ei anna) Pettson sai endale just äsja uue pesa, mis pole veel täiesti valmis, sest ta kasvab ka sellest varsti välja + pesale tuleb leida veidi parem asukoht. Beebipesa ma jätan nüüd ilmselt kassidele. Lõikasin lihtsalt ühest vanast korralikust porolonmadratsist suurema tüki ja panin tema lemmikrätiku sinna peale. Kolmas pesa tuleb samast materjalist, veidi suurem ja juba õmmeldud kattega (mitu katet, siis hea vahetada ja pesta aegajalt)

Kui leluga veidi tuure üles tõmmatud, teen ma tule pliidi alla ja vaatan kelle söögikausid tühjad on, need saavad hommikusöögid. Jänes peab ootama kuniks ma õues ära käin (kuigi üldiselt on tal alati eelmisest õhtust veel heina ees või annan talle ema kuivatatud leiba) Kassid on vahetustega leso peal või lamavad pliidi ees toolil. Ma ei söö üldiselt kunagi enne kui loomad on toidetud. Lihtsalt nii on kujunenud ja endal hea tunne, kui karvased saavad juba pugima hakata (kaasa arvatud õueloomad) Kui tuli pliidi all praksub, lähevad õueriided selga ja Pettson ning Findus tulevad minuga kaasa.

Kõigepealt söödan õuelinde. Praegu maiustavad nad kooritud päevalilleseemnetega - milline luksus! Mõned rasvapallid ripuvad ka majakese küljes. Findus jääb neid muidugi lähedusse piiluma. Pettson jookseb esimese asjana põit tühjendama. Mina jalutan puukorviga vana aida poole, et kanadele hommikusööki viia: helveste segu, päevalilleseemned, tatar, teinekord hakkliha või kohupiim, juurikatükke või linnast saadetud söögi ülejääke, kuidas kunagi. Kui on väga külm ja tuuline, siis nad jäävad kuuti. Kui on sulailm, päikest või tuulevaikne soojem ilm, lasen nad aida eesruumi tuha sisse suplema. Siis õhtuti ootavad mind halliks värvunud kanad ees. Ise ülirõõmsad.

Puukorvi jätan puukuuri ette. Praegu on kuivad pliidipuud otsas. Olime suvel laisad ja jäime hilja peale. Need mis õues riidas, on osaliselt niisked ja susisevad pliidi all. Seepärast toome nüüd ahjupuude seast lühemaid pilpaid, need põlevad kenasti ragisedes. Veab kevadeni välja. Vana kuuri alla pole mõtet juurde vedada ka, see tuleks esimese asjana maha lammutada. Ja seda mõtlen iga hommik kui puid toon.

Kui puukuuris palju kolistan, hakkab Teelia kõrval tallis hirnuma. Teab, et kohe saab süüa. Selleks ajaks kui hobuseid õue viin, läheb Pettson korra tuppa tagasi. Ta tahab mul sabas püsida ja hobuste juures on see ohtlik. Lisaks võib Teelia perutama hakata ja see oleks ohtlik minu beebikõhule. Kõigepealt saavad nad pangetäie vett ja seejärel viin nad koos käekõrval koplisse. Harvem olen lasknud Teelial lahtiselt sabas sörkida aga viimasel ajal läks ta kaugustesse hoovi uitama ja Spiritile see ei meeldinud :P Kui Pettson tagasi õue saab, teeme esmalt talli õhtuks korda - boksidesse värske hein koos siloga, boksipõhjale põhk või veidi heinapuru. Riisun vahekäigu puhtaks ja söödan ka lambad ära. Viimased pole tänavu väga tihti talvekoplisse saanud, peamiselt kehvade ilmade tõttu. Kuna neil on üsna suur boks, siis pole ka hullu olnud. Jaanuariga tuli rohkem päikest ja tuulevaikset ilma, nüüd käivad nad jälle tihedamini õues, mis hirmsasti meeldib Pettsonile.

Enne kui me koerusega igahommikuse jalutuskäigu teeme, panen ma hobustele aiakärusse silo ning vean selle neile koplisse. Käru jääb aiaväravasse kuniks me Pettsoniga tiiru ära teeme. Nädalavahetustel, kui liiklus väiksem ja lapsi koolis pole, jalutame rihmaga läbi kooliesise metsa või koolimajast mööda keskuse poole, üldjuhul aga meie teeotsani postkastini ja tagasi. Suuri põlluringe hetkel ei tee enam, sest libe ja konarlik on ning mul võtab kiiremini võhma välja. Loobin Pettsonile lumepalle ja see on ilmselgelt tema lemmiktegevus. 10 minutit palle ja koeral on mesimagus uni :) Teinekord jalutab Findus ka meiega kaasa.

Tagasi hobuste juures, võtan seisma jäänud käru kaasa ja viin tagasi talli. Veame koos koeraga puid tuppa juurde ning viimasena võtan jänksile suure kuhja heina kaasa. Toas ootab mind juba paari kraadi võrra soojem õhk ning üsna peagi ka kosutav ja palju mõnusamalt maitsev hommikusöök, sest loomad on söödetud ja koerus saab nüüd rahus jälle diivanil magada :)

No comments: