25.12.18

Pettsoni jõulutervitused


Pisikene Pettson on kasvamas suureks ja tubliks koerapoisiks. Vanust on tal nüüd 5 kuud ja kaalu ca 20 kilo. Ta on fantastiliselt kiire õppija, kohati tundub, et õpib sekundi pealt. Käime ka kutsikatekoolis ning harjutame rohkem sotsialiseerumise + linnas käikudega. Oleme teinud esimesed rihmavabad käigud kooli lähedal + metsatukas. Oskab käsklusi: siia, lama, pööra, läbi (kaheksakujuline volt ümber minu jalgade), too, istu. Hästi pisut ka oota (kui on vaja rihm kaela panna või pisut kannatlikkust meelde tuletada. Magab diivanil kuid voodisse ei roni. Hobustest hoiab hetkel kenasti eemale kuid peame olema ettevaatlikud, sest nt Teelia ründaks teda kohe (seepärast Pettson talli sisse koos minuga enam väga ei roni ka) Tuleb kenasti kutsumise peale juurde kuigi teinekord kui õuesolemist liiga vähe (tema jaoks, hehe) siis istub maha ja teeb näo nagu ma ei kutsuks teda :D Kassidega saab läbi ehk et need kes asjad paika panevad, need ta jätab rahule/kardab pigem. Näiteks Sakiira on algusest peale küüsi kasutanud ja Pettsonil kenad armid nina peal. Sakit ta taga ei aja ega puudu ka, läheb ringiga mööda ja kui jääb seina ja kassi vahele siis nutab hirmust :D Triipsuga on läbisaamine kõige parem ehk et Triips laseb kõrvu näksida ja nuuskida ennast aga kui vaja, siis annab tappa ka (mitte valusalt) Findus seevastu ei kasuta üldse küüsi, vehib pehme käpaga, mis koera ainult rohkem mängima ajab. Seegaa Findus on meil ainus, kes ei saa mööda põrandat liikuda ja kellele Pettson ALATI kohe järgi jookseb. Gandalfit on samuti näinud aga üldiselt Gandu ei kima tal eest ära ja Pettson jätab ta sinnapaika (või sööb valge kassi söögi kausist ära)

Öösiti magab Pettson nagu kõik meie kassidki ööund ja ärkab hommikul koos meiega. Hädad teeb õue. On õppinud veidi haukuma (kui ootamatult keegi koputab) Kui ise koju tuleme, siis on vakka. Ühtegi asja ta lõhkunud ei ole, ei tunne huvi ka, tal on oma mänguasjade kast kus ta käib lemmikut välja valimas :)

Tulevikus mõtlesin proovida agilytit õppida, sest talle meeldib nt heinarullide otsas turnida ja väga väga aktiivseid asju teha: hüpata, ringiratast joosta, asju ületada jne.

Pettson on täielik kaisuloom, kes jumaldab kui me tema kõrval diivanil lamame ja teisalt ei rahune ta hetkekski kui tema ümber on inimesed. Ka pisikeste lastega on kokkupuuteid ja vaid head. Ise olen muidugi hästi tähelepanelik ja ei luba ei lastel ega täiskasvanutel talle lollusi õpetada või haiget teha. Kui ta ise jalus tilbendab (mida ta teeb hetkel palju) siis käpa peale on ikka astutud aga ta saab sellest hetkega aru, et tuleb distantsi hoida. Pealehüppamise kommet ei ole ning õige pisut pelgab ta mehi kes tulevad suure hooga teda patsutama või kes teevad madalat tugevat häält (eriti need kes hakkavad miskipärast kutsikat häälega hirmutama ja ei räägi normaalselt aga no ega mõistus ei ole alati enda teha) Kuna Pettson on grammikese arglikum teatud hetkedel, siis on minu asi neid inimesi korrale kutsuda ja keelata. Aga jah, mõistust võiks ka neil rohkem olla. No ei ole naljakas kui looma sedasi noritakse. Kui inimene jälle normaalselt räägib ja laseb koeral ligi tulla ilma kohese näppimiseta, siis harjub Pettson kenasti ja on jälle rõõmus :)

Pettson on täiesti unistuste kutsikas olnud ja usun, et on ka tulevikus :) Loodetavasti ei kipu ta isaseks saades küla poole ning elu meiega sujub sama vahvasti nagu praegugi!

No comments: