4.10.18

Elu nagu beebiga


Ma ei ole kunagi varem koerakutsikat kasvatanud ega tema kasvatamisega sel moel kokku puutunud. Päris inimbeebiga küll. Ja ma julgen nüüd öelda, et pole mingit vahet kas looma-või inimlaps. Ühtemoodi on nad kõik. Pettson on imeliselt kohanenud ja see oli ainuõige otsus 2 kuu vanusena kutsikas koju tuua. Pettson oli asjaolude tõttu siiski piiisut noorem. Ta on tõeliselt kiire õppija aga samapalju ka suslik. Meil on üldiselt siiani väga kergelt ja edukalt kõik kulgenud, ta on tõeline nublu. Üsna memmekas samuti. Kui esimesed nädal aega ärkasin ka öösel korra, et ta õue pissile viia, siis nüüd magab ta meiega õhtust hommikuni ja kannatab ka selle ära kui me otsustame peale hommikupissi uuesti edasi magada. Kuna Pettson on öösiti (ja siis kui meid kodus ei ole) magamistoas, siis uks kinni ja tuttu. Ei mingit ulgumist nagu puuriga harjutades oli ning teab väga kenasti kus pesa on. Pesa ilmselt mingi hetk siiski liigub veidi teise kohta (hetkel on meie voodi kõrval, peatsis.

Hommikul teeme esimese pissi, siis sööb veidi ja vastavalt meie soovile, kas magame 1-3 tundi edasi või mitte. Ilmselt üheltmaalt pole nii varajast pissitamist (kell 8 üldiselt) tarvis vaid ta magab meiega kohe jutti kauem ja siis õue. Kui päris ärkvel, siis veidi mängu ja üldiselt kohe teeme ka pikema jalutus. Kutsika jaoks siis hetkel ca 10-15 minutit maksimaalselt. Ta on suur koer ja peab ennast veidi hoidma kuigi noh, ega sa väga ei ütle kutsikale, et palun ära nüüd jookse või hüppa. Ta oskab üksinda mängides sellist rallit maha pidada... Peale jalutust mängime ja siis on tuduaeg. Ma püüan ise mitte üle pingutada ja lasen tal rohkem magada. Õnneks oskab ta ideaalselt ka omapead mängida ja jääb siis magama kui tunneb, et on ise väsinud. Kui mind kodus ei ole, siis magab/mängib ta magamistoas üksi. Lõunaks saab süüa, õhtuks samuti.

Krõbinad on koguaeg ees. Hetkel Carnilove ja SamsField aga neid ma võin ise süüa. Need ongi pigem noh, igaks juhuks kõrval, kui nälg väga suur. 3x päevas saab ta hakkliha või konservi (hetkel meeldivad nt Natures Protec ja CranCarno) Brit ja mingi veel, ök. Neid võin ise süüa. Lisaks ajasid need tal gaasid korralikult möllama. Olen hakanud talle ka toortoitu peale hakkliha andma aga neid ma võin samuti ise süüa. Maks ja nüüd uus katse kanapugudega. Nope. Üks pugu vedeleb meil kogueg kuskil vaiba peal, sest sellega kõlbab mängida aga mitte süüa. Peamiselt toitub ta puulehtedest ja oksapurust. Reaalselt. Porgandid, leib, õunad - anna aga kätte. Vegan vist. Okei, seakõrva kõlbab ka närida aga üldiselt on nii, et esimene vaimustus läheb üle ja siis on kõik, nälgi või surnuks. Hakkliha ei soovita ka vist enam, sest korra sai Pedigree kutsikakonservi...

Ta käib meil hetkel traksidega, mis on talle juba väikesed. Mina flexi rihma ei kasuta, sest koera on parem kontrollida tavalise rihmaga. Ja reaalselt käingi jalutamas koos Finduse & Pettsoniga :D Korra käisime ka lasteaialaste juures. Esialgu kartis aga siis tahtis juba musisi :D Hobused talle väga meeldivad aga lambad on hirmutavad. Viimased kaabivad maad kui koera näevad ja tahavad teda puksida. Kui kanad aidas on, siis neid ta kardab aga täna sai ta kanadele õues järgi hüpelda ja enam ei kartnud. Kassidega saavad nad kenasti läbi. Triips ja Kitu panid kohe asjad paika, neid ta tüütab vähem, sest nemad ei jookse tal eest ära ka. Aga Findus, va suslik number 2. Findus jookseb tal meelega eest, mis on Pettsonile andnud idee hakata teda hiilima ja talle järgi jooksma. Ilmselt see hea ei ole ja ma veidi tegelen ka sellega.

"Ei", "istu" ja "siia" on igapäevases kasutuses. Istumisega teeme nüüd igapäevaselt tööd, siiakutsumist hakkasin kohe esimesest hetkest õpetama ja ilma maiuseta. Saab endavanuse kohta väga kenasti aru. Mind aksepteerib, mehe käsklusi mitte. Aga eks mina temaga enamjaolt ka koos olen ja tegelen.

Nüüd täna jooksis ta meil hoovis meie läheduses ka ilma rihmata ringi, ajas veidi kanu taga ja loopisin talle pulka. Ka ühe pissilkäigu maja ette tegime rihmata. Talle on hakanud loodus tohutult huvi pakkuma, ümbrus ei ole enam nii hirmus ja kui Findus ka kaasas, siis võiks kõik kraavid läbi tuhnida. Eks ta saab varsti suuremaks ja siis peame rihma mõneks ajaks hoovis viibides kõrvale heitma. Siis saab ta ilmselt selgeks, mis on elektrikarjus ja et lambad võivad päriselt ka peksa anda :D  Kui kukk teda esimesena ei jõua rünnata...

Meil on paraku sügava langusega jõesäng, mis on ka megakiire vooluga (eriti siis kui vesi tõusnud on) ja kutsikale lausa eluohtlik. Seega ei teagi millal ja kuidas ma teda päris lahtiselt jätta julgen. Siis kui suur ja vana vist :D

Esimene vaktsiin tehtud, kiip olemas. Kaalus 2 kuu vanusena 7.5 kilo. Nüüd on ilmselt 10 täis. Ta reaalselt kasvab vist ööga 5 cm!!! Mammut. Eks näis kas jääb kasvult emasse või isasse. Loodan, et vahepeale :D

Enamjaolt kulgeb meie kodune elu siis koerabeebit kanseldades. Üks pissitamine, jutustamine, õpetamine, mängimine, tuttu panek ja pissiloikude koristamine vaipadelt. Aga see siiras rõõm kui tuled kas või 5 minutit hiljem kuurist toodud puudega tagasi tuppa ja tema nööbid silmad sulle kokkurullitud kaltsuvaiba otsas istudes otsa vaatavad ja südamest rõõmuhüppeid tehes sind tervitab. Mis siis, et 5 minutit tagasi ma just majast välja astusin. Ja just seda elu ma igatsesin. Ehk et ma igatsen Muri ja igatsesingi seda sama aega taga, mis mul Muri juurde jalutades oli...

No comments: