15.9.18

Oh need imelised hommikud!


Pettson tahtis täna vaid 1 korra pissitamist meie uneajast. Ja sedagi kell 8 hommikul. Imeline! Ta on nii nii tubli, et ma olen isegi hämmingus. Või on asi selles, et oleme nii kindlad oma koeravõtus ja tunneme ise tõesti sisemiselt ennast mugavalt ja hästi, et see mõjub ka koerale. Kõik on algusest peale nii ideaalselt paika loksunud. Käime üha rohkem hoovis erinevaid nurki avastamas ning peagi pole kaugel ka pikemad jalutuskäigud. Mis on üliarmas on see, et Findus käib minu ja Pettsoniga koos jalutamas hommikuti. Heh, Pettson & Findus!

Eile õhtul viisin Peremehe naabri juurde sauna ja kui koju tagasi jõudsin, sähvatas taeva roosakasvalgeks. Äike. Olin otsustanud ju hobused ööseks õue jätta, nüüd aga lahmas vihma nagu oavarrest ja tuul tõusis. Ilmselgelt ei julgenud ma üle kottpimeda hoovi koplini kõndida, kõikide nende puude alt. Seega sõitsin autoga kopliväravasse, et lähemale saada ja püüdsin hobused kinni. Teelia hirnatas vahvasti, kombeks saanud. Viisin nad ruttu talli ja siis tundus juba, et ei mingit äikest rohkem. Küll aga sadas korralikult ja usun, et mu kabjalistest sõpradele meeldis hetkel kuivas boksis rohkem olla. Heinad ees ja vesi panges, jalutasin tagasi autosse.

Tänane hommik on kõige ehtsam kaunis kuldne sügishommik! Päike ja udu maalivad põllud ja puud imeliselt kuldkollaseks ja mul tekkis automaatselt kakao joomise isu.

Eile käisime Palamuse laadal ja sellest proovin ka eraldi postituse teha, sest soetasin nii mõnegi megatoreda käsitöö, mis hakkavad meil kodu kaunistama (ja muidugi on ka väga praktilised) Täna aga on pisut pildistamisi (4 sessiooni) ning siis on 3 kodust tööpäeva, mil peaks puud kuuri saama lõplikult, muru võiks veel sel aastal viimast korda niita ja kasvuhoone tuleks talvepuhkusele saata :)

No comments: