14.3.18

Kodus töötamine


Olen juba mõnda aega hoogu võtnud, et alustada fotograafiateemaliste postitustega aga ilmselgelt mul pole selleks aega, sest noh, töö ja loomad ja kodu ja sada muud miljon põhjust. Ilmselgelt ei ole ma suuteline ka väga süvenema sellesse mida ma tegelikult kirjutada tahan ja mis reaalselt siia jõuab, seega kes tahab, see küsib nii või naa eraldi Facebookis :) Aasta on alanud igatahes äärmiselt tugevalt tööalaselt ning olen südamest rahul. Nagu ma ühes vanemas postituses mainisin (fotograafia aastakokkuvõttes) siis ootavad mind sel aastal ees kinkekaardi soetajatega kohtumised (neid on 83 tk) ning seda ma hetkel siiani ka teinud olen! Ma olen niiiii õnnelik, et kohtun niivõrd imeliste ja inspireerivate inimestega, kellest enamus ei karda ka minu juurde maale külla tulla ja nüüdsest kevade saabumisega ka mudas sumbata, hehe. Ma tahaksin kangesti ka kirjutada pisut detailsemalt oma valikutest fotograafina aga need peavad suuremat süvenemist ootama :)


Aasta algusest hakkasin koostööd tegema ka ühe romantiliseima ja armsaima villaga Pärnus (Kapten Mihkel Kurgo villa nimelt) ning olen südamest nii rahul! Nii mõnigi klient on läbi minu ka juba nende imeilusat sviiti kasutanud majutuseks ja soovitan ka ise - see on tõesti imelise teenindusega majutus + imekaunid hoovimaja toad. Stiilselt kodused, hubased ja romantilised. Ma tean, et pean ka ise seda teenust kasutama! :) Lisaks olen ma jõudnud jäädvustada juba kolmed pulmad ning aasta alguse kohta on seda päris arvestatav hulk! Rääkimata tootepiltidest, peresessioonidest ning imelistest buduaarisessioonidest. Ka hobused ja üks tuttav koerapere on nimekirjas.


Alanud aasta tõotab fotoalaselt tulla äärmiselt sisukas ja mitmekülgne, uued-ja taaskohtumised on juba lausa augustikuusse broneeritud! Pulmanorm on täitumas ning maikuu on tuugalt täis lasteaiapidusi. On olnud au alustada sammhaaval koostööd ka oma uue koduvallaga :) Kindlasti tahan ma kirjutada fotograafide töötasust ja meie tööst üleüldiselt, sest alles hiljuti sattusin tulejoonele paari fotograafiga kes leiavad, et alla 300 eurose tunnitasu ei tohiks ennast fotograafiks nimetada ning olen aus, see ajas mind lihtsalt naerma.  Kuid see-selleks :)

Meie talu ostmisest said tänasega kokku kolm aastat! Uskumatu :) Täpselt samakaua olen ma olnud ettevõtte omanik ja ametlik fotograaf, kes maksab samamoodi makse, muretseb paberimajanduse korrasolu eest ning sada muud mitte nii põnevat tegevust. Pildistamine on aga minu jaoks number üks selle kõige kõrval. See on minu töö aga eelkõige siiras armastus oma tegevuse vastu. Ja tänu maakodu olemasolule on see andnud mulle ka nüüdseks võimaluse koondada päris suure osa pildistamisi oma koju. See on luksus! Kuna mul on kodus hunnik loomi ja majapidamine üsna suur, on andnud kodus pildistamine mulle tohutu vabaduse iga kell asjadel silma peal hoida. Ausalt öeldes on mul ju loomadega sama suhe nagu oleks mul hunnik beebisi siin. Ematunne hoiaks mind linnas pildistades pidevalt ärevil, kas kodus on kõik ikka okei. Nüüd on nii lihtne peale sessiooni õue minna, pesamunad üle vaadata, paar tööd ära teha ja siis tagasi tuppa suunduda, et uus pere vastu võtta või pilte töödelda. Ideaalne!

Hästi keeruline on kasvatada sellist 9-17ni rutiini ja ausalt öeldes, kuigi ma seda tihti igatsen, siis järelikult mitte nii tugevalt, et see endale päriselt sisse kasvatada. Maainimesele kohaselt ärkan ma koos päikesega. Talvel magan kauem, kevade lähenedes avan silmad juba kas või kell 6 hommikul (või kui tahan, siis magan vajadusel ikka 10ni, kui hakkab loomade söögiaja maksimum tiksuma, ehehe) Töö on mul sellegipoolest õigeks ajaks või isegi varem tehtud. Jah, mina annan oma tööd üle hiljemalt 2 nädala jooksul. Suvel võib see venida kuni 3 nädalani. Aga mul on see luksus kodus tööd teha. Kui ilm on kehva, olen ma toas ja töötlen pilte. Kui vaja silmi, keha puhata, koristan vahelduseks. Või ajan loomadega juttu õues. Ma ei pea kuskile eraldi sõitma, aega varuma. Ja see on minu suurim boonus.

Kui ma teinekord siiski linnas või mujal pildistan, olen koju jõudes üsna väsinud. Linnamelu väsitab. Sätin alati ka muud toimingud linnasessiooni ajaks, et ei peaks järgmine päev oma asju eraldi veel ajama minema. Nüüd on peres kaks autot ja elu sellevõrra kergem. Tavaliselt kui ma linnast pildistamast saabun, ei hakka ma pilte töötlema. Teen seda järgmine päev. Muidugi on erandeid ja üldjuhul käib see siiski tunde järgi.

Ma olen pildistanud nüüdseks üle 10 aasta ja ma ei ole ikka veel töötlemisest väsinud! Mina näiteks ei kannata oodata 6 kuud, et mõnda galeriid töötlema hakata. Veel vähem jaksavad seda mu kliendid oodata. Ma näen millise põnevusega nad pildistamiselt lahkuvad. Mõni jõuab mulle enne postkasti kirjutada "millal pilte ometi näeb" kui ma ise tagasi koju jõuan :D Ja minu arust on see kohutavalt armas! Kui töötlusega venib kauemaks, siis saadan lohutuseks alati ühe pildi ette ära. Ja kunagi ei ole olnud probleemi sellega, et keegi tüdineks ootamast, unustaks, et üldse pildistamas käis või et reaalselt keegi tulla ei tahaks, sest ootusaeg on nii pikk.

Hetkel ei ole veel kindel kas võtan ka kolmandad jõulud oma fototas vastu. See tähendab, kas võtan soovijad vastu :) Kuna maja läheb sel aastal suurematsorti töötlusse (loe: remonti, hehe) siis on hetkel üsna lahtine, kas saan sügisest tagasi tuppa kolida. Olen tõsisemalt hakanud mõtlema fototoa osas kodust eemal kuid tean, et see saaks olema üsna keeruline. Sellegipoolest oleks ka selline variant äärmiselt tore kogemus! Esialgu oli plaanis üsna ametlik ruum leida oma valla ruumidest. Ent valla poolt on tulnud pigem negatiivset hoiakut, seega sinna enam ei üritagi. Kui keegi oskab soovitada ruumi nt Uulus või Pärnus/Pärnu lähistel, siis olen avatud :)

Mul on oma fototoa osas veel suuremad plaanid ning see kõik on nagu uus hobi, leiutada veel lahedamaid variante oma imetoredatele peredele :)

No comments: