25.2.18

Talv on möödumas


Täna paigaldasin ainsa köögiakna taha termomeetri. Hetkel näitab ainult miinus 15, täpselt nagu lubas, veidi vähem. Eile oli meil ilmselt 25 miinust. Hommikul külmusid loomi söötes näpud läbi kinnaste ning koeraga kiiret tiiru tehes, hakkas lõug näpistama. Minu arust on selline talv üks imelisemaid aegu! Kui loomadega kõik hästi ja neil turvaline, soe olla, siis ei karda ma seda krõbedat külma. Oi kuidas igatsesin seda karget talve näha ja tunda.

Mul on pikka aega olnud tahtmine blogida aga ei leia sõnu. Mõtteid on aga kuidagi ei saa käima. Tunnen, et kevadised tööd on pead hõivamas ning tasa ja targu tekib see tahtmine õues töid otsida. Blogida nagu ei olegi veel millestki kui ainult plaandidest ja unelmatest. Küll jõuab sedagi teha. Uute ostude või juba tehtu kohta ei tunne erilist indu kirjutada. Kuigi teinekord see tekib, raugeb ka kiiresti.

Räägin siis veidi loomadest. Hetke elu keerlebki enamjaolt just loomade ümber, sest miinuseid on palju ning nende heaolu jälgime iga natukese aja tagant. Meil on endal kõik korras. Katus laseb küll läbi (harjaplekki pole) ning maja on veidi jahtunud aga uue küttekoldega ei anna võrreldagi seda aega, mis möödunud aastatel oli. Majas on vaatamata ehituslikele miinustele mugavalt soe (ja kindlasti oleme ka juba piisavalt harjunud jahedama kliimaga, hehe)

Toidan usinalt õuelinde ja ostan pakkideviisi musti päevalilleseemneid. Mul oleks vist odavam ise neid massiliselt kuskile külvata ja seemneid hiljem suvel korjata. Ma ei ole lindude söötmisele kunagi varem nii palju aega ja raha kulutanud kui tänavu. Aga teate kui hea tunne on ärgata linnusädina peale ning kui varakult jõuab meieni kevadekuulutus, kui linnud juba hooajaliselt laulma hakkavad, kohe köögiakna kõrval!? Nüüd olen ma targem ning panen juba enne õhtupimedust söögi neile valmis, et ei peaks hommikul tühja söögimaja tagumist kuulma: kop kop kop, too seemneid inimene!

Kodulinnud elavad hästi. Esimesel veebruaril kolisid nad tuppa. Miinuseid oli kuudis lõpuks samapalju kui õues. Teisel veebruaril oli külma vähe. Tänavu on juba detsembrikuust kuudi välissein soojustatud ning vaatamata sellele, et kanu alles 3 ja lisaks Äpu, on kuudis soojem. Enne suuri miinuseid viisin neile ilmastikukindla pikendusjuhtmega maja küljest punase lambi õrre kohale. Õrrel istudes on neil nüüd soe. Päikeselise päevaga kütab kuudi plussi. Stabiilselt on temperatuur nullis. Suurema külmaga viskab öösel ukse läheduses miinus viie peale aga õrrel lambi all on soe. Kõik on erksad, söövad. Äpu kireb. Kui neid veidi rohkem oleks, kütaksid nad kehaga veel juurde. Aga enne kevadet ei hakka tooma.

Lambad elavad oma villast elu. Korra nädalas käivad koplis päikest neelamas aga vill on pikk ja enamjaolt nad eelistavad oma suures boksis heina nosida. Paari kuu pärast saavad nad villavabaks!

Hobused on tublid. Esimest talve söödan neile igapäevaselt suhkrupeedi graanuleid (leotatud) ning nad on esimest aastat ilusad ümarad, läigivad nagu teemantid ning kõõmavabad. Oleks see va hein ka korralik, ei kurdaks millegi üle. Täna ööseks jätsin neile kaks paksu tekki selga. Igaks juhuks.

Kaevust hakkab vesi otsa saama. Jõgi on jääs ja veetase madal. Eelmine aasta 3 päeva tagasi läks samal ajal jõelt jää ning vesi vulises üle kallaste. Kevad oli juba siis kohale tulnud. Täna sorteerisin sibulakotti ning päästsin kasvama läinud mugulaid. Vanaema antud küüslauk kasvab. Kahju. Vara on veel. Eile õhtul pimedas loomi söötes oli külm. Väga külm. Aga üksik lind sidistas ja õhus oli niiske ja värske kevadise vihma lõhn.

Märts on käes!

No comments: