25.1.18

Tormine värk


Eile hommikul ärkasime selle peale, et õues tuiskas ja aknad kolisesid. Ikka korralik maru oli. Ei mäletaks, et kolme maal elatud aasta jooksul sellist tuisku siin näinud oleks. Miskipärast oli isu kauem magada ja loomade söötmise piirajani oli veel pisut aega. See tähendab, et mul on maksimum aeg hommikuti, mil võin kõige hilisemalt loomi söötma minna (panin neile tormi hoiatust arvestades eelneval õhtul rohkem sööki ette ka) Mingi aeg tundsin, et aitab, kardina taga tundub mingi suurematsorti möll juba olevat ja lähen vaatan mis elukad teevad. Tore oli!

Majaesine oli nii paksu lume all, et veidi veel ja me poleks ust lahti saanud. Lisaks oli tuul nii tugev, et välisukse avamine oli päris korralik trenn. Triips jooksis sekundiks õue ja keeras kannapealt ringi, tagasi tuppa. Arvestades tuule suunda, ei tõotanud loomade juurde jõudmine midagi head...

Muri kuudi eesruum oli lumega kaetud, koer ise õues ja pooleldi valge, sest noh, Muri. Minu mõmm, kes mind nähes koheselt kuudist väljub, sadagu või pussnuge. Nii ta seal värises tuisu käes ja ootas mind. Kuna mul hobuste söögikausid käes olid (leotan peedigraanuleid miinustega toas, sest tallis külmus puder ära) ei jäänud ma koera juurde seisma (kopsikud sadasid lund sekunditega täis) Tallis ootas mind aga meeldiv üllatus: terve bokside ees olev osa oli paksult lumega kaetud!!! APPI! Tuul tormas koos lumega otse läbi suure ukse. Õnneks olid boksid ja loomad kuivad. Söögid ette ja ruttu tuppa ideed genereerima. Suurt midagi teha ei olnudki.

Haarasin suvekuurist klambripüstoli ja kile. Kiletasin mõlemad uksepooled väljaspoolt klambritega ära. It worked! Idee oli ajutine, sest midagi korralikumat teha ei olnud. Kraapisin tallis lume kokku, vedasin hobustele/lammastele suured heinakuhjad ette ning asusin Muri päästma. Teine oli selleks hetkeks juba lumekorpadega kaetud aga mida sa teed kui sõber nii truult ootab, et paid saada. Tõstsin tema kuudi eesruumist märja ja lumise põhu välja ning tassisin suure kuhja heina asemele. Kraapisin koera lumest puhtaks (mis siis, et ta oli sekunditega uuesti kaetud) ning läksin ruttu minema, et ta jumala eest kuuti roniks.

Küülikud said puuri ette suure rätiku, et juhul kui tuul suunda muudab, ei tormaks see neil puurivõrest sisse. Õnneks lubas ju sula, seega õhk ise oli üsna soe ning ka kanadel olid kuudis plussid. Mis siis, et terve aida eesruum paksult lumega kaetud. Rääkimata meie puukuurist, mille ukse ees (kuuris sees!) oli lumehang ning kõik meie ahjupuud lumevaibaga kaetud. Mis te arvate millal tuisk lõppes? Siis kui kõik loomad olid sisse vooderdatud ja Peremees lõpetas lume rookimise hoovist ja sissesõiduteelt. Loogiline!

Täna hommikul lendas meil aga pool katusel olevast puust harjakate minema. Hea, et magamistoa aknasse ei sadanud. Rebis killukese eterniiti ka kaasa. See, et meil väga valesti paigaldatud korstnapleki vahedest tuppa vett valgub, on juba köömes. Nüüd peab lootma, et tänaõhtune torm katust ei puudu, sest muud midagi teha ei ole...

Ahjaa, eilsest lumest on alles ainult veeloigud!

Tundub, et see suvi saab OHTRALT ehitusteemalisi postitusi teha!

No comments: