23.9.17

Meil on beebi!


Kassititt magab Peremehe hommikumantlis meie suures voodis õndsat und. Sain ta tund aega tagasi kenasti unne suigutada, eelnevalt andsin süüa ja mängisin temaga ca 10 minutit. Ta kauem ei jaksa, nii väetike alles.

Kaks päeva tagasi leidsime kodu lähedalt ühelt platsilt puuriitade alt tibatillukese kassipoja. Inimlembust, välimust ja julgust arvestades on ta ilmselt laste poolt üles korjatud, siis täiskasvanute poolt minema visatud. Ta jooksis ligi aga pelgas. Kui juba süles ära harjus, lõi nurru nagu ratta peal ja otsis meeletult lähedust. Näljapaistetus aga tõsine. Metsiku kassi kohta terve, puhas ja liiga inimsõbralik. Kimasime ruttu kliinikusse. Kuigi sealt öeldi, et tegu on 1.5 kuuse pojaga, siis mina arvan, et ta annab vaevu kuu vanuse tite mõõdu täis. Tal pole isegi kõrvad veel sirgu löönud. Findus oli meile saabudes peaaegu 2 kuune ning juba kassi mõõtu. See titt mahub mulle peopessa.

Aga ta on tubli ja tragi! Öösiti magab kenasti oma pesakastis, päeval söödan, mängin ja panen ta ise tuttu. Teisi kasse vaatab aga huvi ei tunne. Teised õnneks tema vastu ka mitte. Ussirohu sõi ära, kirburohu törtsu sai turjale. Kõhupaistetus on kenasti alanenud ja puuksud käivad välja :) Iga päevaga läheb mänguisu suuremaks ning hammustused teravamaks. Pissil oskab kenasti saepuru peal käia. Ja loodame, et uus ja armastav kodu on ka juba olemas :)

No comments: