13.8.17

Raskused on selleks, et neid ületada, eks?!


Kõik on viimasel ajal kuidagi liiga suurte tõusude ja mõõnadega mööduv. Heale eelneb tugevalt halba ja vastupidi. Terve möödunud suvi on sellises taktis kulgenud tegelikult. Reegliks on saanud, et kõik mida me teeme, ebaõnnestub esimese hooga totaalselt. Näiteks tellisime lõpuks pikalt oodatud 40 tonni killustikku teele. Lubati kenasti laiali laotada aga esimese valamisega sai selgeks, et sellega peame ikkagi meie tegelema. Neli suurt hunnikut kildu istuvad keset teed, keegi mööda ei saa. Meie oma armas Herbie ei jaksa seda tööd teha, lisaks sadas peale toomist tubli annus vihma alla ning tee on pehme. Nüüd ajame näpuga taga koppa, kes saaks tulla seda laiali vedama aga ka see on küsimärk, sest tee on ju nüüd pehme. Oeh. Rääkimata kõikide ehitusega seotud probleemidest ja sajast muust asjast. Muidugi teeb see meid ainult tugevamaks, sest kui mulle maal ei meeldiks, siis ma oleksin esimeste pilvede peale siit minekut teinud. Ma tean ainult, et lõpuks lahenevad kõik mured kuidagi iseenesest ja see on juba harjumuseks saanud aga kas mõnikord võiks mõni asi ka kenasti minna? :)

Saabuva sügisega tekivad teised mured. Kas loomadel on ikka hea ja turvaline. Hobuste ja lammaste pärast ma ei muretse. Kasside ammugi mitte. Ent kanad ja koerus on murekoht. Kas kuut on piisavalt soojahoidev kui uue kihi soojustust paneme? Ning koerus. Temaga on mul tõsisem mure. Näen, et tema liigesega on teinekord kanged ning pikast uinakust püsti tõusmine raske. Kuna ta on läbi ja lõhki õuekoer ning tuppa ma teda teiste loomade tõttu tuua ei saa, siis kuidas peab ta vastu jaheda ja niiske talve? Muidugi oleme ta kuudi põhku otsast lõpuni täis toppinud ning katnud sellega ka terve aedikuala, ikka eelistab ta õues magada (laika noh) aga süda muretseb ikka. Selline aastaaeg jätab tervisele ikka jälje ning arvestades, et mu koerus on juba 15 ja elu näinud, ei taha ma mõelda, et äkki see talv on viimane. Teisalt, see on paratamatus, sest ma pean ka selleks valmis olema.

Ja siis on hobuste söötmine. Probleeme ei oleks, kui üks neist ei oleks emfüseemik ja teine ilma hammasteta. Proovinud oleme ühte-ja teistpidi ent otsustasin riskida ning lõpetada selle iga-aastase jantimise. Hobused lähevad oktoobrist alates 100% graanulite peale üle ehk et heina söötmise lõpetan täielikult. Heina hakkavad saama vaid lambad. Spirit hingeldab ka väikese peotäie peale ning Ginnie ei suuda nüüdseks, peale hambaarsti mitte ühtegi kõrt närida. Eilse äikesetormise päeva veetsid nad boksis magades, putukatest ja palavusest täiesti räsituna tõime nad hommikul talli varjule. Oh seda õnne! Nad ei jõudnud reaalselt ennast ümbergi keerata kui lasid unel võimust võtta. Tellisin ka ühe rulli heina, et saaksin neile vajadusel tormi ajal ning meie väikese minireisi ajal (kui neile hoidja tuleb) ette anda. Noh, lambad saavad söönuks. Rull on hetkel tallis ja mõlemal sellele vaba ligipääs ent pean selle sealt välja vedama, sest see tolmab. Plaan on see juppideks laotada, muruniidukiga üle sõita, kottidesse ladustada ja lakka vedada. Sealt saan seda lammastele ette hakata andma. Hobustele toon aga uuest nädalast suhkrupeeti, piimhappebakterit, müsli ja kõike muud mida vaja. Hetkel saavad nad siiski enamuse ajast päevas koplis ristikut süüa ja kosuda. Ise niidan aias ja minipõllul lakka ristikut kuivama kuniks jagub. Seega kui piisavalt niidan, saavad nad korra nädalas (või enam) ka rohelist ristikut lisaks) Muidugi saavad nad külmemal ajal ka silo. Oleme püüdnud teha kuiva ent kui pole ilma, siis ei lähe kõik jälle plaanipäraselt. Möödunud aastal said nad ka veidi märjemat ja sõid suure isuga. Kuid heina tellimise lõpetan täielikult (va lambad kuid neile jagub suurest rullist kaua) Talveks on neile veel tarvis kahte uut lisatekki väga külmaks perioodiks. Kuna otsustasin veel sel aastal jätta talli ülevalt avatuks (tuuletõkked) sest hingamisele tundub see parem olevat. Talvetekid on meil olemas, sügiseks oleme samuti valmistunud.

Ja sedasi me siin kulgeme. Vaikselt talvele mõeldes. Loodetavasti tuleb sel aastal ilusa rütmiga hooaeg. Koostan nimekirju tubasteks töödeks ja mingismõttes valmistun ka uueks hooajaks. See on üks maal elamise põnevamaid osi, valmistumine :) Ja raskused on selleks, et neid ületad!

No comments: