6.8.17

Elu maal: Suvi

Suvi on möödunud hämmastava kiirusega. Nii kiiret suve pole meie maal veedetud lühikese aja jooksul veel olnud, ometi, on see üks kõige töövaesem periood siiani. Fotonduses see-eest jällegi kõige töisem minu senistest tööaastatest. Pea kõik plaanitud suured ja väiksemad tööd on seisakus. Vaid pesuruum on peaaegu valmis ning tasapisi alustame ka saun/eesruumi/koridori viimistlusega ning püüame lõpule jõuda ja välise osaga juurdeehituse küljes. Köögi põranda tahaksime ka veel maha saada ning köögi välisseina soojustusega, et talvel pliidist tulev soe kohe välja ei jookseks. Ent suvi ei ole veel läbi ja kes teeb see jõuab ehk Peremehel hakkab kohe kohe puhkus! Mina sättisin ka enda vaiksema perioodi sinnakanti, seega loodan, et jõuame koos rohkem tehtud kui ükshaaval suve jooksul :)

Teisalt, on olnud kordades rohkem aega endale keskenduda ning ma arvan, et iga teatud aasta tagant peab ka selliseid perioode olema. On saanud reisida, niisama olla, veidi tööd teha linnas kui kodus ning puhata. Telefoni on kogunenud palju toredaid pildikesi, mida lahkesti lugejatega jagan :) Sest noh, elu :) 

Otsustasin, et sel aastal kanu koju siiski juurde ei too kuigi võtsin korduvalt selleks ikkagi hoogu. Järelikult see, et ma toomiseni ei jõudnud, pidaski paika, et oota veel üks aasta. Kanadega on talvel kõige keerulisem. Soojustatud talli/kuuti meil ei ole ning kuke hari on ikka veel kriitiliselt lillakas. Ka nüüd, suvel. Tuppa me neid enam tuua ei saa. Aidas olev kuut on küll kolmest seinast soojustatud aga mitte õhukindel ega köetav ning suurte harjadega lindudele ei ole sellest piisav. Koo või tõesti talveks mütsid, sallid, kampsunid neile. Alustasin vaikselt kuudi koristusega ning loodan, et jõuame augustikuu jooksul ka neljanda seina ära soojustada, katusele põhku suruda ning elamise võimalikult talvemugavaks teha, sest esimest aastat peavad nad talvel kuudis mööda saatma. Minu viga oligi see, et ma lasin nad peaaegu iga päev talv läbi aida eesruumi aga kuudi uks oli alati avatud ning külm ju läks sisse. Loogiline mõtlemine on tihtipeale vist teisejärguline :D Ent mulle ON oluline, et linnud ei peaks pika pimeda perioodi ajal kuskil nurgas istuma. Seega nuputan hetkel süsteeme kuidas nad siiski sirutada saaksid. Punane lamp on meil olemas ning vajadusel saab ka elektriradika sisse viia (ostsime spetsiaalse pikendusjuhtme mis kannatab kõik ilmastikutingimused õues ära) Olen neile talveks nõgeseid, ristikut, marju varunud, et talvel neid ikka hea ja paremaga kiita. Hetkel on neid alles 7 + Äpu. Kevadest võtame plaani uue kanakuudi ehitamisega, spetsiaalselt neile :)


Peremees ja meie kallis Herbie. Vedasime juulis hobuste boksid tühjaks. Käruga oli seda nii tüütu teha ning kuna hein juba puusani kasvanud, poleks jala ligi saanudki. Sügisel kui põld puhas, tassime samamoodi, traktoriga, sõnniku põllule. Hetkel vean otse boksist saepurusegust sõnnikut vaarikate alla. Loodetavasti see meeldib neile ja muidu kiduraks jäänud marjad veidi suuremaks paisuvad :)


Tänavu sündinud kaks kurebeebit kasvasid mõlemad ilusasti täiskasvanuks ning käivad juba ammu pesast väljas ise süüa otsimas. Nii nii hea meel, et seekord keegi alla ei kukkunud. Kas keegi teab, kas igal aastal tuleb samasse pessa eelmise aasta poeg või ikkagi vanem?


Isa ehitas talli ette ja taha ehituseks vajaliku "rõdu" mida me nüüd üsna usinalt puhkamiseks kasutame. Nii hea on sinna ronida, istuda ja üle kraavi koplis hobuseid vahtida. Ühtlasi ei lase see tuulel ja vihmal talli uste kallal logistada ning on hea mugav otse lakaruumi astuda. Ma arvan, et see rõdu sinna ka jääb! Piirded teha, ära värvida ja mugavamaks sättida.


Peremees paigutas talli katusele puuduoleva harjapleki. Nüüd on veel tarvis väikesed augud kinni panna ning katusega on kõik. Saime selle pleki 200 euroga tuttava käest ning kuigi on vaja remontida, siis igatahes super diil! Keda talliehitus huvitab, siis mul on kõik hinnad ja mõõdud kirjas. Lakka olen päris usinalt asju kogunud. Nõgesed, basiilik. Põrandat katan hetkel ristikuniitega aiast, mida on nt kanadele ja küülikutele nii hea ette anda. Ka hobused ja lambad sõid suure isuga. Need pikad ristikuvarred mis põlluniitmisel karjuse alla jäid, lõikasin maha, keerasin paela ümber ja riputasin rippuma. Ristikuvihad. Kuivasid kenasti ning oi kui magusa lõhnaga! Lammastele jõuludeks maiuspala :) Nüüd on veel plaanis õunapuude vesikasvud, vana pärna oksad lammastele vihtadeks teha ja kuivama viia.




Kuigi istutamisplaanid olid suuremad siis nagu ikka, mõned plaanid lähevad teistmoodi :) Avastasime, et meil kasvab vana lepapuu juure kõrval kirss. Ja tegelikult on seal kokku ligi 6 kirsivõrset. Jumal teab kuidas see sinna sai. Ema saatis mulle äädikapuu ning ise tõin juurde lavendlit ja kännasmustikat. Viimasel olin kogemata peaoksa ära murdnud ent mullast tuleb juba uus tillukene võrse. Järgmisel aastal pean talle uue koha mõtlema. Äädikapuu istutasin oktoobrilillede kõrvale, suvekuuri ette. Kasvuhoones kasvanud väikese tammebeebi juurisin välja ning istutasin kraavi äärde ühe vana lepa kõrvale. Loodan, et ta seal nüüd tasapisi edasi kasvab.


Ja et ikka terve suvi tervena ei mööduks, astus mu enda hobune mulle esimest korda nii õnnetult jalale, et ma ei saanud esimese valuhooga aru, kas nüüd on jalg pooleks või lõhkesid kõik lihased/veresooned-jumal-teab-mis. Karjusin, hoidsin ennast tagasi seepeale ning hüppasin ühe jalaga edasi. Mõlemad hobused käekõrval, tuul möllamas, ei saanud ma ennast enam ümber pöörata kitsas kohas ja tatsasin hobustele toetudes koplini. Lasin nad nööri otsast lahti ja lubasin väikesed valupisarad. Jalga ma vaadata ei julgenud, arvasin, et veri on terve tee ära värvinud. Lomberdasin tuppa, võtsin soki jalast ning ei midagi... Jalg nägi välja nagu oleksin ma selle ise vastu seina õrnalt ära löönud. Ent järgmised tund aega vähkresin valu käes ning isegi külmade marjade asetamine ajas hambaid krigistama. Tegelikult lõhkes ilmselt veresoon või kaks. Mõra ei ole välistatud ent nüüdseks, pea 2-3 nädalat hiljem, saan ma kinniseid jalanõusi kanda nii, et paelad on lahti. Läks vist hästi.



Šhoppamist on olnud omajagu ent hästi mõistlikult. Asjade osas. Söögi suhtes ma ei hakka üldse pikemalt peatumagi. Näiteks see kirjumirju särk tuli Humanast. Täiesti uueväärne, ca 5 eurot. Ja kandsin juba pulmas tööd tehes. Ainult, et üks nööp kippus pidevalt lahti hüppama :D


Uute ostude alla võib lugeda ka tänavu vajalikuks osutunud vikati. Selline fäänsi. Metallvarrega. Kestab ehk igavesti. Käepidemed on aga pea eluohtlikud ja need lasen isal uued panna. Keevitusega. Esimesed katsetused tehtud ja pakun võimalust, kes soovib puusal olevatest potisangadest või kõhul olevast päästerõngast lahti saada, aga palun - vikatiga niitmine!


Taasavastasin telkimise! Ma ei olnud siiani maal kunagi telgis ööbinud ent sel suvel olen seda teinud nüüdseks kokku pea nädala? Impressive! Esimesel ööl ma ei suutnud magada, sest Majahaldjas käis ümber kilekupli, siis ragistasid hiired kuskil puiduga, siis alustas varahommikul üks kurgedest seljataga oleva elektriposti otsas nokalagistamise hümni. Ent need hommikutundide magusaimad unehetked - parim!


Käisime Lätis Red Hot Chili Peppersit kuulamas/vaatamas! Yay, 2x oleme neid nüüdseks näinud. Mõlemal korral ulgusin sel hetkel mil Tony lavale astus nagu beebi ning siiani, ka peale kontserti, kuulame nende uut albumit teistkordselt ribadeks. Imeline bänd! Kuigi uue plaadi lugusi oli vähem kui oleks pidanud (plaadituur eksole) ning kava oli ka lühem kui eeldasime, siis mina ei kritiseeri, sest ma armastan neid igatepidi!


Muhumaale saime ka! Pidasime E & K'ga plaani minna Tihusele ratsamatkale. Kohe ikka paaritunnisele. Ning tegime ära! :) Üliäge reis sõbrannadega ning ega kodus ju ratsutada ei saa, eksole. Hobused on kodus ainult vaatamiseks ja nuumamiseks :D


Käisime ilma trotsides ka ühes väikeses restoranis söömas. Siinkohal tahaks küll kobiseda. Kui on kirjas restoran ja sellekohased hinnad, siis eeldan, et peedi-kitsejuustusalatis oleks ka peale 1 kirsstomati, 5 granaatõunaseene ja tervelt 2 peediviilu!!! ja kolme sületäie salati midagi söödavat nagu nimes kirjas :) Kitsejuust üksi on tore aga mitte nii, et 99% sellest on üksi salatis. Muus osas oli maitsev (juust oli äärmiselt lahja, peaaegu võimatu aru saada kas tegu oli kitsejuustuga) ning kuna kogus oli ka tõeliselt väike, siis läks nagu ludinalt taldrikupõhjani kõhupõhja.


See-eest, kes soovib korraliku kahvliburksi väikese raha eest, siis Pärnu Aleksandri pubi - soovitan! Imelised toidud, korralikud kogused hea hinna eest ning maitsvad! Võrratu keskkond ja super teenindus. Suvel peab kahjuks aga arvestama, et väike suitsukas imbub avatud terrassilt ka saali :) Sellegipoolest, söögikraam on viimase peal!


Emaga külastasime esimest korda Uulu Lambavesti. Pisikene aga päris tore laadakene pisikeses Uulus, kohe Pärnu külje all. Vist kolmandast letist mida külastasime, ostsin endale imeilusad pajakindad (5 eurot paar!!!) mis on täiesti käsitööna valminud ning tõesti, need olid võrratud!






Lõppude lõpuks võtsin ette ka oma kauaigatsetud nõudekapi ülesvuntsimise. Kapp tuli majaga kaasa ning oli üsna heas seisus, va jalad, mis on see-eest täiesti läbi. Ent kuna ma ei jõua hetkel muud suuremat teha, siis ostsin ruttu sobivat tooni vesilahusvärvi ja võõpasin ühel päikeselisel päeval üle. Muidugi karestasin enamuse pinda igaks juhuks üle. Vana roosakas värv tuli pea täielikult maha ning tulemus jäi sellevõrra ideaalsem. Tooniks: mingi naljakas hallikasvalge? toon, mis oleks pidanud olema kollakas "chai" ent kuna ma unustasin purki segada, siis tegelikult mul vedas täiega, sest praegune värv on veel imelisem kui ma lootsin! Kapi tagumine külg tuleb välja vahetada, hetkel kiiret ei ole. Jääb järgmisele aastale. Jätsin pintslitõmmetega kergelt "lohaka" mulje, et veidi armsam oleks. Sahtlid värvisin üleni ära. Vaid riiulid kapi sees on hetkel tegemata.





Ma ei jõudnud tänavu isegi hernestele tuge panna. Teagi kas tänu sellele või millele mulle aga esimest korda maa-aastate jooksul on meil 90% ussivabad herned. Muudkui mine ja söö. Lausa lust kohe. Aga ausalt, ma ei tea mis sunnib mind oma sööki kunagi väetama/mürgitama. Loodetavasti mitte miski, sest isegi need tüütud ussikesed ei häiri mind. Ongi puhas kraam kui uss sisse kolib :) PS! Need lillade kaunadega herned on väga väga palju imetlust saanud ent süüa ei kõlba tõepoolest. Noorena veel ent suured viljad on niivõrd mõrkjad ja "karedad" Kahju!


Küll aga olen ma saanud fotonduse osas palju plaane paika, uued sihid ja mõtted. Neist aga kirjutan eraldi ühes postituses :) Lihtsalt väikese vihjena ütlen nii palju, et kodus pildistamine on minu jaoks nüüdseks vist asendamatu!


Käisin emaga Pärnu Gildipäevadel tuuseldamas ning kuigi tänavune laudade asetus oli äärmiselt kehva ning seda kuulsime nii müüjatelt kui teistelt ostlejatelt, siis mul on nii hea meel, et siiski kohale tuldi, vaatamata ka kehvale ilmale. Paljud müüjad hoidsid näiteks kätega oma telki püsti, et tuul neid minema ei lohistaks. Etskae lett on igalpool üks neist pilgupüüdjatest ning seekord olid neil müügil uued prossid: rasedad tihased ja torurebased. Hihi. Ema võttis raseda linnu ja minu siis torunäoga rebase. Mul on elujooksul vast 5 prossi olnud, millest kandnud vaid ühte ja sedagi harva (üks ilus hobusekujuline, mille ema mulle kinkis) ning nüüd siis puust Etskae oma, mis on mul ühe lemmiku jaki krae küljes ning ei liigu sealt enne kui pessu läheb :)


Ja siis on need va kassid! Kes teinekord õhtul toas olles põnevustega tegelevad. Näiteks Sakiira, kes ühel õhtul kui akna taga pilkane pimedus ja mina juba teki all raamatut sirvimas, magamistuppa jalutas, otse pildil oleva seina ette tõttas ning sinna maha istudes seina ühte punkti vahtima jäi. Ei pööranud ta pilku kutsumise ega ehmatuse peale. Istus ja vahtis. No ei ole hirmus :D



No comments: