13.5.17

Õhtujuttu


Ma olen väsinud! Mitte üldse sellises mõttes nagu siin depressiooniperioodil aga lihtsalt tänasest linnapäevast ülepeakaela väsinud. Hommik algas ühe üliägeda treeneri portreepiltidega, seejärel kimasin ühte toredat emadepäevasessiooni jäädvustama ning lõpetasin kahe vahva inimese erakoolitusega ning ühe viienädalase beebi esimese fotosessiooniga. Muidugi sõitsime veel päeva lõpus emaga vanaemale paariks tunniks külla, et kõhud ikka head punni süüa. What a day!

Jõudsin koju tagasi jõudes hobustele näpuga näidata kus tall on (loivake ise sinna) ning söögikausid ette tõsta. Avastasin, et üks taimelaadalt toodud rebasesaba sai siiski õues külma ning on surnud/suremas (tõin ta siiski veel tuppa koos suure potiga) ning kanad ei ole ühtegi muna munenud päeva jooksul.

Ruuna jalg on ikka veel rivist väljas ja minu ratsutamisvajadus kasvab iga päevaga.

Peremees vedas mitu traktorikärutäit oksi lõkkeplatsile (mis on nüüdseks nii suur, et võiksime 3 aastat Jaanituld teha sellest) ning mina ladusin kaks riita puid. Meil on nüüd uus eramaa silt ning uus postkasti ehitus ootab järjekorras.

Ja fotosessioonide maraton jätkub :)

No comments: