17.4.17

Ülevaade: Aed


Oi kui palju ma olen üritanud blogima hakata ning poole teksti peale kõik ikkagi ära kustutanud. No ei leia aega ega sisu. Kõik möödub nii ruttu :) Pärnusse pole õnneks lumi jõudnud, vähemasti maad ei kata. Meil on maal aga soojem kui linnas, päike kütab ikka päris usinalt ning vahe on märgatav kui ilmuvad pilved ja tuul, siis võtab ikka kohe lõdisema. Öökülmad on krõbedad, loomadel külmub vesi kausis ära ent mitte nii külm, et hobustel tallis ilma tekkideta lõdisema võtaks või panges vesi jäätuks. Õnneks.

Vaatamata tihedale lumeolluse sajule, tuisule ja teinekord kurvalt pilves ilmale, olen teinud tõsiseid edusamme ning jõudnud järjele oma kodutöödega. Olen südamest rahul! Teisalt, olen õppinud nautima, vahepeal puhkama ning ümbrust jälgima. Esimest korda maal elatud kahe aasta jooksul tunnen ma aeda vaadates sügavat rahulolu - ma olen saavutanud esimese eesmärgi!

Mulle käib äärmiselt närvidele kui igalpool on ajutised hunnikud, virnad, ladustamised. Igasugused poolikud tööotsad, mis ootavad oma aega või millele on üritatud tekitada oma koht aga ilma igasuguse seosega ümbrust arvestades. Jah, palju asju oleme ise tekitanud aga muidugi ega siis kõik kohe ju paika saagi :) Lihtsalt nüüd on tekkinud aeda vaadates esimest korda visioon. Ja oi kui õnnelikuks see teeb!

Õunapuudega ma sel aastal enam midagi ei tee. Kolm puud said väga korraliku uuenduskuuri, lootma peab, et nad nüüd kenasti edasi kannavad. 5 puud on suure küsimärgi all. Nad on nii vanad ja käest lastud (+ megakõrged) ning mina ei hakanud neid torkima. Las nad praegu olla, kannavad kuniks kannavad ning ilmselt 2-3 aasta pärast asendan ma nad uute puudega. Plaanis on aia ja osa hooviala piirata justnimelt õunapuudega. Kokku peaks meil sedasi olema/tulema (praeguseid puid arvestades) ligi 15 puud. Seda on ilmselgelt palju AGA me tarbime ise palju õunu (sügavasse, mahlaks, loomadele, kuivatatuna) Mul on õuntega veel mõned plaanid ent see on alles tulevik. Pealegi, noored puud ei kanna alguses nii palju, et neid tarbida ei jaksaks. Ja praegused vanad kannavad keskmiselt. Lisaks on mul hobused ja lambad, kes neid hea meelega moosiks teevad :)

Aga kõigest muust...


Ükspäev oli suur suur isu kasvuhoones möllata. Ilm oli jahe, päike võitles pilvedega. Lõpetasin aga jopevabalt uusi peenrakaste ehitades! Kõigepealt istutasin kasvuhoonesse ära: redise (valge, punase), lehtsalati, huvitava külmakindla porgandi (peaks juunis saaki andma!?), spinatit, lehtpeeti, kale (lehtkapsas!?) Kaevasin teised peenrad läbi ja sättisin sügisest varju alla viidud asju. Muidugi eelnes kasvuhoonetööle ka kasvuhoone parandus ehk et lappisin katkiseid kohti katusel, palusin, et ma raamist läbi ei kuku ning lubasin, et järgmisel või ülejärgmisel aastal ehk, ostan ma endale uue suure hoone. Väike kasvuhoone peab sel aastal veel edasi elama, sest kuigi puidust raam komposteerub ainuüksi õhus olles siis kergemate taimede kasvatamiseks kõlbab ta küll :)


Lihtsaid kodukootud peenrakaste sai 2. Mõlemad lõunapoolsel küljel. Ühtlasi kaevasin ma esimest korda elus oma hiidvanad rabarberid välja, harutasin laiali ning mahutasin nad peenrakasti tagasi. Fingers crossed, et nad nüüd põdema ei hakka. Ja said oi oi kui mahlast sõnnikut + põhku + kolm aastat valminud musta mulda. Tea, kas lükkavad mu vana räämas kasvuhoone nüüd ümber? :D

Sügisel kasvuhoonesse istutatud tulbid + krookused olid selleks hetkeks juba kenasti sirgunud (mügrid on vist täiesti välja kolinud, kõik sibulad läksid kasvama) ning said ka nemad õue kolitud. Ühel tulbil on imeilusad roosad ääred! Ja nii mõnelgi juba õienupud paistavad :)

Pikk peenar on keskelt tühi, sinna ma veel mõtlen, mida toredat istutada.


Kuigi mul oli plaan ainult pikema külje peenar ära teha, siis sügades kukalt ja kasvuhoone taga olevat varem ehitatud (siia kolides oli see seal olemas) peenart vaadates tundus irooniline see kõige hullem alles jätta. Seal kasvasid maasikad, murulauk, mingi tuvastamata taim ning naat. Selle naadiga kaklesin ma kaks aastat. Ja nüüd aitas. Kaevasin kõik välja. Kanad aitasid muidugi kaasa. Hea, et labida selle naadiga terveks jäi...

Põhja laotasin ma kerge kihi hobusesõnnikust põhku (nagu multšina või nii) ning peale 3 aastat seisnud must muld (laagerdus lehmasõnnikust) Otsustasin 5st suurest murulaugumättast jätta ühe suure ja kolme väiksemat. See kasvab mul niigi võimsaks ja on vaid aja küsimus mil ta edasi laiub. Mättad olid naadist nii läbi kasvanud lihtsalt. Ülejäänud läksid keset hoovi ühe süvendi täiteks. Tea kas seal hakkab nüüd murulauk kasvama...

Tõin toast õue ka paari kuuga idanema hakanud küüslaugud välja, üks hakkas juba laiusesse kasvama aga ruumi polnud. Sinna kõrvale tulevad aga erinevad maasikataimed. Saab nii öelda katsetuspeenraks :) Muidugi kaevasin ma välja ka peotäie klaasi, naelu ning lõpetasin ühe salapärase torkehaavaga näpus.


Suurde hoonesse tulevad nagu ikka tomatid, kurgid. Väikesesse lähevad aga tänavu paprika ning edaspidi redised, salatid. Ürtidega proovin tänavu teistmoodi, sest näiteks basiilik ei ole mul kahe aasta jooksul kasvama hakanud (kui on, siis üsna nirult) Aga selleni veel jõuab :)


Aeda ja nii öelda hoovipoolset osa eraldavad praegu iidvanad ploomid, mis on alõtšaks üle läinud. Esimesel aastal võis mõned hapud sinised ploomipunnid leida ent puud on tõesti vanad, sammaldunud ning eelnevalt ka lihtsalt vesikasvude alla mattunud. Alumisel pildil on aga minu töö tulemus (tagumine puu on õun, mis on nii kuiv ja sammaldunud, et seda ei saagi kuidagi pügada)

Tõenäoliselt võtame need kolm ploomiollust maha järgmisel aastal. Tänavu, las seisavad, õitsevad ehk ning elavad. Miljon vesikasvu said maha saetud. Tüved on nii kõrgel, et omaljõul ei saa hakkama ning eraldi kedagi kutsuma ka ei hakka, sel pole mõtet. Vähemasti ei ole enam neid piinavaid oksi neil küljes ning saavad natukenegi valgust ja elu nautida :)


Maha võtsime aga ühe seenkasvajaga õunapuu aida kõrval (õunad olid tegelikult päris head aga kandis ka saagirikkal aastal megavähe) mis oli seest täiesti töss. Tühi, hallitas ja pudises. Sinna asemele tuleb aga tulevikus kindlasti uus puu :) Tervemad pakud on grillimiseks. Lisaks võtsime maha veel ühe poolsurnud ploomipuu, mis koosnes ühest kõrgest kännust ja vähemalt 10 jämedast vesikasvust. Kuna siin kasvavadki õunad ja ploomid, siis eeldasime, et see oli KUNAGI ploom :D Lammastele igatahes oksad maitsesid.





Lõke on kasvanud majakõrguseks ning tuul ei anna ka armu, et saaksime selle hunniku (nüüd juba NEED hunnikud) ära põletada. Tuleb üks varajane Jaanituli korraldada! Või lõkketalgud teha, sest oksamaterjali kogunes nende lõikustega ikka meeletult. Just seepärast me platsi korraga puhtaks ei sae, kuna esiteks ei mahu need oksad enam kuskile ootama ning teiseks, jõuab ju :) Lihtsalt mõnus on ainuüksi see teadmine, et selliseid suuremamahulisi töid aias jääb üha vähemaks. Kui puud pügatud ja noored asemel, on vaid kergemad iga-aastased pügamised :)

Küll aga ootab meid ees tõsine vanade puude saagimine, milleks on spetsialisti tarvis. Talli ja aida kõrval, kraavi ääres kasvavad hiiglaslikud lepad, mis on juba sealmaal, et pudenevad tuultega alla. Oksad on kuivad, hiiglaslikud ja ohtlikud. Viimati lappisin kanade aedikut selle peale kukkunud oksa tõttu. Talvel sadas üks suur oks autost mõne meetri kaugusele ning ait ja tall on kohe nende all...

Puud on ilmselt ealiselt juba sealmaal, et kukuvad kas varsti ise või võtame meie enne. Sama saatus on ka maja läheduses sirguval pärnal, mis on keskelt maapinnani katki ning minu arust tänavu kuidagi ka lahku kiskunud. Õnneks on selle puu mõlemad pooled suunaga majast eemale ent üks otse jõkke ja teine elektriliini poole. Seega paha seis ikkagi. Pärn on ühtlasi ka haige ja ilmselgelt hiidvana. Lisaks on järgmise aasta plaanides ka metsaga jaole saada. Puud on sealmaal, et aeg on nad maha võtta ja kasumit saada. Noored ei saa all piisavalt valgust. Meie õnneks on suurem osa noori puid aga nii kõrged juba, et kui vanad eest lähevad, on meil mõne aastaga väga kena noor segamets asemel. Jah, metsadest ei tea ma suurt midagi ent õnneks on mul isa, kes sellega eluaeg tööd teinud ning meid õpetab. Ja pealegi, kogemus kasvatab :)

Lõpuks sain aias/hoovis alustada ka riisumisega ning paari tunniga tegin veerandile ikka otsa peale. Keegi peab need lehekuhilad aga minema ka transportima :D Ja ülejäänud kolmveerand tuleks ka siiski riisuda! Vahepeal veidi metalli ja klaasi sekka ning riisun aga edasi. Peremees saagis täna usinalt puid, lõhkus ja ladus riita. Üldpilt on palju selgem ja mõnusam, nagu oleksime juba suvi otsa rabanud :) Aga ei, suvi alles ees ja mõelda kui palju me veel teha saame!

No comments: