13.4.17

Milline päev!


Oi, kirjutada on palju aga aega pole. Ja öötundide arvelt ma enam ei näpista kuigi kell saab varsti kesköö kanti ning ma olen laipväsinud, et ennast üldse siit toolilt püstigi ajada ja magama minna. Üks tore sünnipäevagalerii ootab viimistlemist, tänased ratsutamistrenni jääkülmad galeriid istuvad mälukaartidel ja tea millal need arvutisse jõuavad. Eile alustasin ma kasvuhoone mullakaevamisega ent lõpetasin kell 9 õhtul kottpimedas telefoni taskulambi saatel küülikupuuri kokku klopsides - valmis sain! Lahutasin küülikud ning süda oli ööseks rahul (päss ootab nüüd ravitsemist) Päeva jooksul ehitasin valmis kaks peenrakasti, kaevasin pool kasvuhoone külge üles ning istutasin maha oma esimesed tulbid, krookused, liiliad. Ümberistutuse said murulauk ja rabarber ning külvasin kasvuhoonesse redist, salatit, spinatit, kale (lehtkapsas?) ning mingit huvitavat külmakindlat porgandit, mis peaks juunis saaki andma!? Toas said mulda uus laar arbuusi, melonit. Olin õhtuks nii läbi omadega, et suutsin ääriveeri riided seljast ja voodisse kukkuda. Täna hommikuks valutasin ma üle kere aga ei, ma pidin varakult ärkama, kohutavat sügisilma trotsides ruttu loomad ära söötma ning linna kimama. Pärnumaa ratsaspordiklubi (ka minu klubi) korraldas Valgeranna tallis Marlen Vassili treeningud ning osalesin individuaaltreeningus laenatud hobusega. Ilmselgelt olid KÕIK mu kehaosad kreenis eelmisest tööpäevast kuid õnneks oli treening üsna kerge. Ilmast aga sama rääkida ei saanud. Minu sõidu ajal sadas vihma ja tuiskas läbisegi, ülejäänud päeva paistis vahepeal isegi päike. Mu trennikindad olid katki ja hiljem teisi pildistades ma tavalisi näpikuid kasutada ei saanud, seega tegin terve päev pilti paljaste kätega. Vahepeal õnnestus mul emaga Piparmündis üks tore kinkekaart realiseerida (ma pole kunagi varem parti söönud aga see oli parim part mu elus!) Kõhud täis, jõudsin vaevu järgmiseks sõiduks tagasi ning lõpuks ütlesid ükshaaval mu näpud üles. Soojenesin pikka aega tallis ning jõudsin vahetult enne kella kuute viimase trenni jäädvustada, vanematekoju, et tass vett juua ning ruttu teooriakoolitusele tagasi. Mingilmoel suutsin adekvaatselt paaritunnise koolituse süvenenult ära kuulata, kaasa rääkida ning kiirtoidupeatusega teel koju, lõpuks ka koju jõuda. Avastasin, et kiirtoit ei maitse mulle enam (win win) ning ma olen kohutavalt väsinud. Tulin korraks arvutisse, et vastata hinnapäringutele, arvestada kokku lauale kuhjunud arved ning pisut töö-ja hobusejuttu chatis ajada ning ilmselgelt ühe blogipostituse kirjutada.

Homme alustan ma küüliku ravimisega, pulmasessiooniga, minikoolitusega ning õhtu lõpetan treeninguid pildistades. Ilmselt peaks sinna otsa mahtuma ka pilditöötlus. Oi ja ema korraldab iga-aastase lihavõttetraditsiooni kohaselt ka toreda perekondliku olemise (mmm, pirukad)

Ja kõige selle juures ei tunne ma ennast sellest möllamisest väsinuna ega tülpinuna. Vastupidi, ma hästi tihti küsin endalt, kas ma jaksan, mida saaksin paremini teha. Ma naudin ja õpin. See on ainult hetkeline töö, sest peale kiiret perioodi tagan ma endale ka vähemalt 1-2 päevase koduse reziimi, et taastuda. Noh, nagu normaalsetel inimestel on nädalavahetusel kaks päeva vabad :)

No comments: