3.3.17

Õunapuudest & aiast


Enne korralikku jäist paduvihma jõudsin vaevu vaevu mõned aiapildid ära teha ja siis avastada, et Findus on juba ligi 3 tundi kadunud olnud ning lõpetasin kahetunnise otsimismaratoniga mööda põlde, ikka veel jäises paduvihmas, seekord koos korraliku tormituulega. Kaamera taipasin enne tuppa viia. Findust ei leidnud, hakkas juba hämarduma, riided läbivettinud ja ise jäätununa, läksin nuttes tuppa. Tund aega hiljem röökisin 2000ndat korda akna pealt hädise enesetundega "fiiiiiiiiiiiiiinduuuuus" Ja see volask ronis mööda aidaseina alla ning keksis rõõmsal sammul mööda uppuvat hoovi koju! Ahhhhhhhhhniiii. Mis siis, et ma käisin teda isegi aidas ja kanakuudis ligi 3 korda hüüdmas ja palumas! Kassid! KASSID, ma ütlen!

Igatahes. Tegin pilte oma selle aasta õunapuudest. Eelmisel aastal jõudsin kärpida (noorenduslõikus?) teha vaid ühele ja teda pildil ei ole. Temalt on vaja nüüd lõigata ainult sületäis vesikasve, muus osas elas kenasti üle, kandis isegi arvestatavalt õunu ning võin lugeda ka lõikuselt õnnestunuks. Aiaplatsil olevatega on aga tükk maad keerulisem lugu. Neid ei ole ilmselt aastakümneid (või rohkemgi?) keegi kunagi püganud. 2-3 puud on kasvanud nii kõrgeks, et neile saaksin ma ligi tõstukiga. Ja kui neid pügada, siis ei jääks ilmselt midagi alleski.

Esimene selle aasta ohver on hapukas talveõunapuu kasvuhoonete ees. Esimesel pildil. Kahjuks on ta ilmselt hukule määratud, sest enamus oksi on kuivanud. Tea, kas selle lõikusega kasu ka on. Püüdsin võtta maha kõik ristirästi, silmnähtavalt surnud oksad kuniks avastasin, et mitmed jämedamad oksad on lihtsalt pooleks murdunud. Ta on kõik need aastad mil me siin elanud oleme kandnud imeliselt õunu! Sel aastal peaks tal olema ka uus viljakam aasta. Eks näis. Toetada ei julgenud, sest osad alumised oksad on haprad ning mõned vesikasvud jäid hetkel lõikamata. Ootan kuniks saan vanematelt teleskoopkäärid? ja pääsen paremini ligi. Käsisaega uhades sain endale ühe päevaga musklid.


Need neli puud pildil number 2 jäid enamjaolt puutumata. Vasakult esimesele sain mingilmääral ise ligi ja mõned alumised kuivanud oksad saagisin maha. Kohendasin veidi linnupesa. Teised kolm jäidki sedasi, sest neile on võimatu ilma hiiglasliku redelita ligi saada. Lisaks on enamus oksi nii kuivanud, et mul on kole tunne neid täiesti alasti pügada :( Neljas puu on reaalselt nii nii kõrge, et sinna pean lendama...

Igatahes sai otsustatud, et tänavu toon koju hulganisti uusi noori puid, kes saavad istutatud vanade kõrvale ning kui on õige aeg, hakkavad nemad olemasolevaid asendama :( Ise ma maha ei võta niisama kedagi, las nad olla kuniks on.

See pisikene tüügas esiplaanil on naljakas õun :D Maitseb hästi vaid siis kui on megavalmis ja megahilja korjatud ning viilutatuna. Puujalg ise on täiesti kuivanud, seest täiesti õõnes. Ilmselt kunagi murdunud? ja on lastud vesikasvudel võimust võtta. Igatahes kannab imeliselt! Ja minul südant maha võtta ei olnud :)



See tegelane ootab nüüd järgmisena lõikust. Õunad on söödamatud (hapud, talvekad) Hobustele maitsevad. Kannab sel aastal ilmselt rohkem (peale lõikust on iseasi)


Selle õunapuu võtsin viimati ette. Ja tema on ka põhjus miks ma täna ehk lõikusele ülejärgneval päeval ennast liigutada ei taha. Kõigepealt oli mul õunapuulõikuse päev ja seejärel joogapäev (väga väga vale idee!) ning täna ma seedin neid kahte eelnevat tegu, ühesõnaga valutan üle kere (sh silmamunad) Üsna hea õun, meenutab sibulõuna aga on suurem ja tsuti pehmem. Miskipärast meeldib see puu mulle tohutult, kuidagi hea "hing" :) Püüdsin olla võimalikult leebe, sest tema tundus ka üks kõige rohkem "hooldatud" olevat (keskelt lausa jämeda metalliga kinni tõmmatud, et tüved laiali ei vajuks) Päris ladvast leidsin ühe oksa seest roostes naela. Khm. Igatahes. Omastarust olin ma juba pool puust maha võtnud, nüüd pildilt vaadates tundub, et mida ma üldse need 3-4 tundi seal otsas tegin!? Need oksad mis on kenasti allapoole, on 90% ulatuses kuivanud, need mis on noored ja ilusad, on vesikasvud. Muud ei olegi seal. Need 2-3 oksa mis võiksid alles jääda, kasvavad risti üksteisest läbi. Oeh. Võtsin maha need mis võtta tuli ja jään nüüd isa ootama, kes aitab mul edasi mõelda. Kurb on lihtsalt vaadata käestlastud õunapuid :(


Kiikasin kaameraga mujal põldudel ka ringi ja jää teeb ikka veel minekut. Üritab ja siis külmub vahepeal jälle kinni, siis sulab lahti ja siis jälle külmub. Tänavu on veetase veidi madalam, päris üle ei ole naabrite põlluserva veel uputanud. Jääb ka ehk nii. Kuigi ega väga vahet pole, sest maapind on nii pehme igalpool, kuskile astud, on vesi juba väljas. Küll aga on need jääkamad ikka ulmelised! Eriti kui selline vaatepilt su maja taga ja välikemmergu kõrval toimub :D




Imeilusad rohelised puuseened! Nagu tulnukalaevukesed, sedasi üksteise järel.


Kevadlilli on mul aias häbematult vähe. Praegu pole ka mõtekas neid kuskile külvata, sest lähiaastatel tuleb terve hoov korra üles kaevata, täita ja siluda - et saaks tasasemaks ja ebaühtlased kohad korda. Lisaks veel drenaazitorud. Hobuste minikoplisse istutasime emaga ühe mätta sinililli ent need ilmselt ellu ei jäänud. Vaid lumikellukesed on kenasti maja kõrval õitsemas :) Kunagi saab terve see üks külg ilusaid erinevaid lilli täis istutatud. Sel aastal keskendun puude istutamisele (kuused, kased, õunad) ja kiviktaimla rajamiseks on koht ja idee olemas!

Kuna ma õues suurt midagi teha ei jõudnud ning lõunast pakkisin ka loomad sisse, sest tund aega hiljem hakkas jäist paduvihma sadama, istutasin toas ära kaks pakki füüsalit, arbuusi ja melonit. Kasside muru, basiilik ja spinat pole veel eelmisest korrast nina mullast välja pistnud aga ehk ikka tulevad :) Homme toon juurde tomatit, paprikat ja ehk midagi uut lisaks. Tahan sel aastal proovida seda ettekülvi ja värki ikka usinamalt. Sibulad ei taha mullas üldse juurduda aga see üksainus küüslaugunupp on nelja sibula eest sirguma hakanud :) Vot see aiamöll hoiabki mind praegu krapsakana!

No comments: