9.2.17

Minu hobuasjade kollektsioon



Kolme esimese foto autoriks on Enely Naaber

Mind on eluaeg teatud kui tõsist hobusehullu. Sellist kes lakkamatult hobustest rääkida võib, kõik nendega seonduvat kogub ja muidugi ka hobustega tegeleb. Elu on vahepeal sekka visanud oma keerdkäigud ning mingilmääral olen olnud sellest maailmast üsna eemal. Kuid kirg hobumaailma vastu ei ole kuskile kadunud, vaikselt taastun :)

Minust tehti hiljuti päris pikk ja väga vahva artikkel Pärnu Postimehes. Üsna uhke tunne oli olla pisipildina nii esilehel kui terve ühe leheküljega lehes sees! Kõik sugulased, tuttavad, sõbrad kirjutasid ja helistasid. Käisin samal päeval ka linna ning ilmselgelt olin ma ka võõraste poolt märgatud. Naljakas tunne :) Mulle meeldib, et mainitud sai ka "fotograaf Surjus" Armas!

Minu kollektsioon on tegelikult jäänud üsna kiduraks. Kõik kunagi ostetud/saadud asjad on kenasti alles ent ma ei ole aastate jooksul kogu eriliselt ka täiustanud. Vaid kleepse ja postkaarte on lisandunud. Kuna minimalistliku eluviisi mõjutus minust üle on jooksnud, ei leia ma mõtet lihtsalt asju väga seisma osta. Ma ei taha oma kodust 100% hobumuuseumi teha ja lihtsalt kastides asju hoida tundub ka veidi tobe.

Tegin pilte mõningatest asjadest mis mul käeulatuses olid, muu kraam on kolimisest alates kenasti kastides. Ei hakanud neid välja otsima, kunagi ehk :) Ja kodus eksponeerin külalistele soovi korral alati! Kunagi kui mu kontor valmis, saab sinna ka eraldi kapikene klaasustega.



Tooksin nimekirjana välja ka mõned esemed mida mu kogust leida võib :) Kõige suurem kogus ongi raamatuid, kleepse, postkaarte ning väljalõikeid, mis on kenasti kaustikutesse kleebitud. Viimaseid on ülipõnev uuesti läbi sirvida, eriti Eesti hobumaailma seonduvaid artikleid lugedes. Mul on alles ka pea kõik Oma Hobu ajakirjad. Raamatuid on mul päris korralik kogus ja enamus ka otsast lõpuni läbi loetud. Kõige hinnalisemaks pean aga päris originaaltrükisena ostetud Müseleri "Ratsutamisõpetust" Paar teost on ka üsna vanad. Näiteks "Roheline org" aastast 1974. Kindlasti leidub mul karpides ka pehmeid mänguasju (kõikidel on oma väikene lugu rääkida, mitte niisama hobusetemaatika pärast saadudu/ostetud) kujukesi, keraamilisi pilte, maale. Alles on hoitud ka minu enda ostetud hobusepiltidega seinakalendrid.


Seoses kollektsiooniga tekkis mul väike idee teha üks armas pilt oma kahe hobuse ja nende võidetud rosettidega :) Mälestuseks, kui neid enam minuga ei ole...
Spiritiga on mul kahjuks vaid üks rosett aga Ginniega terve punt. Riputasin alles hiljuti ühe enda riidekapi külge ja teise peegliraamile. Meenutuseks ilusatest aegadest ja väikeseks inspiratsiooniks oma uue unistusega tegelemiseks :)




Oma hobukollektsiooni reliikviaks on kindlasti mu kaks kullatükki tallis - Ginnie ja Spirit. Ent esemete seast minu kõige esimesem hobuasi - musta-valge laiguline Barbie hobune. See sai ostetud kunagisest Halinga keskusest. Mäletan kui meie koer Vint kunagi tuppa pääses (ta oli õuekoer) ning leidis selle mänguasjade riiulist (ma käisin siis minuteada lasteaias alles) ning näris lahti laka ja osa nahka mis plastikut kattis. Ma nutsin nagu segane! Teine vahva tegelane on pildil olev puust nööridest liigutatav puuhobune.

Kes soovib aga lugeda toredat artiklit minu hobuasjadest lähemalt, siis seda saab teha Pärnu Postimehe veebiväljaandest siit - "Kaeramootorid teevad hobufännil südame soojaks"


Ametlike ratsutamistrennidega alustasin ma 13ndal eluaastal. Enne seda käisin ma aegajalt Tolle tallis, Päriveres, Toris, sõbrannade hobuste juures. Esimeseks treeneriks sai mul Anne Lahesoo ning tema hobustega ma oma teekonda ka alustasin :) Olen südamest tänulik kõikide võimaluste eest ning tema talli jätsin ma ka maha oma kaks esimest hobuarmastust - Heiga & Miku. Mäletan nii selgelt seda päeva mil otsustasin, et liigun uude talli edasi ja rippusin oma lemmikponil kaelas, ise pisaratesse uppumas. Edasi liikusin ma Tori Hobusekasvandusse ja alustasin treeninguid Andrus Kallaste käe all. Üsna kiiresti pakuti mulle tegelemiseks ühte keerulist traavlimära, kellele järgnes üks teine traavel ning seejärel minu kõige kallim - Flying Spirit. Me kasvasime koos. Pole ühtegi teist hobust maailmas keda ma sedasi usaldasin nagu seda hullu! Ja siis läksid meie teed alatult lahku. Lubasin endale, et kunagi me kohtume uuesti (mis siis, et mõtlesin ju nagu pubekas!) Ja siin nad on, koos oma ema Ginnie Walkeriga, minu kodus! Ja mul ei ole sõnu kirjeldamaks mu õnne...

Küll aga ei ole ma avalikult kusagil kirjutanud sellest, et peale Torist lahkumist (kui Spirit minult ära võeti) sai minust juba siis hobuseomanik! :) Üllatus üllatus! Kes mäletab ühte toredat suurt traavlimära Big Doll'i, siis jah, tegu oli minu isikliku hobusega. Küll väga lühikest aega aga mul oli temaga üks eesmärk ning ma müüsin ta suurepärasele neiule erahobuseks. Nüüdseks on Doll aga oma lõpliku perenaise juures mõnusat hobuelu nautimas ning olen saanud ka pilte tema koplielust :)

Ja nüüd käin ma meie kodus oma kahte hobust patsutamas ning ei suuda lihtsalt uskuda, et see ongi minu maailm :) Ma tean, et olen ratsaspordist nii kaua eemal olnud ja väga palju aastaid kaotsi lasknud ent ongi aeg mõni uus unistus taskusse poetada ning selle poole vaikselt pürgida ehk et peagi näeb mind ka võistlusväljakult!

PS! Kuna unustasin ajalehes mainida, siis kirjutan siia: kes soovib mulle kinkida/ära anda mõni hobustega seonduv ese/kaart vms siis kindlasti võtan vastu :) Eriti oodatud on postkaardid ja raamatud!

4 comments:

Kersti S said...

Ma liitusin selleks, et saada hobusepiltidega poostkaarte, Postcrossinguga. Aga väga huvitav :) asja ainus miinus on see, et postmark Eestis maksab kolmandiku enam kui mujal Euroopas. Rikas riik.

Kris V said...

Olen ka postcrossingus liige ja ca 10 kaarti tulnud välismaalt :) Mul on profiilis kirjas et soovin ainult hobuseteemalisi kaarte aga teinekord ei taheta sellest aru saada ja saadetakse ikka suvalisi :P Hinnad on ikka ulmelised!

Kersti S said...

Ma tahtsin eelmise kommentaariga kirjutada seda ka, et ava oma kommentaarium wordpress kasutajatele ka :) Kuna sinu blogi jookseb mul newsfeedi sisse, siis ma ei viitsi alati Googlesse sisse logida *nii laisk olengi*

Kris V said...

Hea tähelepanek, nüüd peaks saama :)