13.2.17

Minu aialood


Esimene aasta maal, 2015, koos vanaemaga. Ta tuli mulle appi rohtu kasvanud põllumaad kõplama ning sedasi sai valmis tervelt üks megapikk peenar. Liiga lai ja liiga madal aga siiski peenar. Järgmine päev saime traktori tööle ja kündsime kõik ülejäänud vaod (tundus siiski kergem kui käsitsi neid peenraid kõplama jääda) Minu päris oma esimene aiamaa hakkas ilmet võtma! Esimesel aastal põld sõnnikut ei saanud ent saak kasvas mühinal. Suurele põllule said maha maasikad, herned, uba, peet, porgandid, sibulad, kartulid. Ilmselgelt võtsin ma esimese aastaga kõik liiga suurelt ette, ent siiski oli ülivahva seal põllul suvise kuuma päikesega ennast praekartuliks praadida :)


Kasvuhoonemuld oli tugeva sambla all ning naelu võisin mullast pangedega välja sõeluda. Puust ääred olid täiesti mädad ja kippusid rohimise ajal laiali pudenema. Aga ülivahva, et maale kolides olid mul ühtäkki olemas suur varem korralikult haritud põld ning lausa 2 kasvuhoonet.



Esimene saak: punane redis ja roheline sibul. Oeh, selliste pisiasjade nimel on lihtsalt lust tegutseda. Enda kasvatatud toit on kirjeldamatu luksus ja maitseb alati tuhat korda paremini kui poest ostetu.

Suures kasvuhoones kasvasid: tomat, paprika, lühike kurk, basiilik, küüslauk, redis. Väikeses: füüsal, basiilik, sibul, spinat, kirsstomatid, lehtpeet. Füüsal lõi küll õied ja marjad ent valmis ei saanudki. Lisaks proovisin paari brokoli ja lillkapsaga, hiinakapsaga. Lillkapsas lõi kenad valged pead ent sinna tekkisid mingid mutukad ja hävitasin kõik ära. Brokoli ja hiinakapsas kasvasid kõik miskipärast üle. Eelnevalt olid eelmised omanikud väetanud igal sügisel kasvuhoonet kohalikult piimaühistult saadud sõnnikuga, seega kasvasid kõik minu taimed GMO mõõt - hiiglaslikeks. Otsustasin 2016ndaks aastaks mullad väetamata jätta (va suur põld, sinna tellisime ikkagi ühistu traktorilaadungiga sõnnikut sügisel peale) PS! Ma ei kasuta ühtegi muud mürki vms ainet.




Till kasvas mühinal! See oli meeletu mis koguses (kümnete) sületäite jagu tilli me sealt emaga välja vedasime. Mul polnud nii palju tuttavaid kellele seda jagada. Tomatid ei paistnud vahepeal sealt alt väljagi, pidin kahel korral tillitaimi välja rohima.



2016ndal aastal otsustasin suure põlluga uuesti proovida. Jäin esimese aasta sügisel oma töödega nii viimasele hetkele, et rikkusin terve kevad/suve tööd ära. Kartul kasvas umbrohtu ent saime viimasel hetkel jaole ning korraldasime ema, vanaema ja täditütrega kartulivõtupäeva - saime tehtud! Minu jaoks oli see muidugi äärmiselt põnev, sest olen vaid korra elus pisikesena kartulit võtmas käinud. Kartulit pesadest välja koukida on minu arust nii rahustav tegevus :D Maasikataimi istutasin maha ligemale 200-300 + need taimed mis juba eelmistest omanikest olid. Enamus kandsid kenasti esimese aasta sügisel ja sügavkülma sain pisut, siiski pidin ka turult ostma. Kõik taimed kandsid kenasti vilju, kahjuks läks aga hernes kiiresti kuivama ning peet ei tõusnudki miskipärast üles. See-eest oli porgandi ja suvikõrvitsa saak lihtsalt ULME! Porgandit müüsin ka Taluturule ning need olid tõesti jõhkardid :D Kahju, et mul siis juba hobuseid ei olnud.



Suureks tööks sai marjapõõsaste pügamine, mida tegin elus esimest korda. Mu isa on alati meie linnakodus need tööd ise teinud ja kogemusi tal on. Ma pole kunagi otseselt jälginud ent olen alati kuulanud tema õpetusi ning üht teist meelde jätnud. Tulemuseks olid igatahes pöidlad püsti ning samad põõsad kandsid kenasti marju ka sügisel. Ma ütlen ausalt, ma küll loen ja uurin enne aiatöödega katsetamist ent enamus kogemusi tuleb ikkagi omade otsuste pealt :) Kevadel vedasin põõsaste alla ka talvega kanakuuti kogunenud põhu ja kanakaka segu. Teoorias peaks värske kanakaka liiga kange olema põõsastele ent kui veidi vahet jätta põõsa ja komposti vahele, siis ei tohiks midagi hullu juhtuda (ei põleta põõsast) Põõsad olid omavahel kinni haakunud ja tohutult palju kuivanud oksi vedeles igalpool. Ise jäin tulemusega ülirahule! Kahe põõsa marjad on hiigelsuured.



Kasvuhoones läksid taaskord kasvama: erinevat sorti tomatid (rohelised olid mu lemmikud!) paprika (mis kinkis mulle esimest korda vilju), pikk ja lühike kurk, küüslauk. Väikeses: basiilik, porgand, lehtpeet, spinat, küüslauk, redis, porru, kirsstomatid (lisaks hakkasid kasvama 3 eelmisest aastast seemnena maha jäänud tomatit ning kandsid imeliselt ka vilju!) Kasvuhoone taga kastides ning ühe küljele lood peenras kasvasid ka tuttavalt saadud hädised kurgitaimed, mis sügiseks siiski virgusid ning kenasti kandsid.



Pikk kurk kasvas kasvuhoones sellise hooga, et mul polnud lõpuks neid jämedaid vilju enam kuskile panna, jagasin lihtsalt laiali. Kuigi mul olid ka müümisplaanid, siis otsustasin sel aastal veel lihtsalt jagada. Minul oli igatahes ulmeline saagiaasta. Päevas korjasin 4-5 pikka ja võimast kurki!!! Ja ma ju ei lisanud sügisel sõnnikut. Jumal teab mida sinna mulda varem tegelikult pandud on :D Üks taim ronis kasvuhoone kilest läbi ja mööda kaktuste minikasvuhoonet õue. Lisaks ehitasin suure kasvuhoone mädade äärte asemele uued, täiesti ise!



Tomateid oli mul igasuguseid. Mõned ostsin ja enamus on saadud. Eelmisel aastal oli mul kokku erinevaid tomateid: kollane, punane, oraanz, roheline; kollane, punane ja must kirsstomat. Lemmikuks osutusid oraanzid ja rohelised tomatid. Mustad kirsstomatid on samuti vaieldamatult lemmikud. Mulle meeldib kui mahlast osa on vähem (kes veel ei tea, siis minu üks imelikumaid kiikse on see, et ma söön ainult terveid tomateid ja tükeldamata mitte, heehe) Kuna mu ema on kreisi tomatisöödik, siis vedasin nädalas kaussideviisi vilju talle koju. Ja mõnikord kui ma lohakasin olin, said kanad kasvuhoonesse ning sõid alumised oksad tühjaks :D



Kurgilaadung. Ja see on üks korje nädalas. Ma tõesti ei tea kuidas see võimalik on :D Aga vahva, tõeliselt vahva! Ma sõin ennast esimest korda elus eelmise aasta saagiga tomatiks. Ning ausalt öeldes ei ole ma enam ühtegi poetomatit ka ostnud. Kurki küll, sest selle järgi talvel ikka isu tekib. Poetomatid on nii maitsetud. Kannatan uue hooajani ära küll :)



Meil oli keset hoovi üks suur sõnnikuhunnik, mida eelmised omanikud katte all laagerdasid ja igal sügisel sealt muist kasvuhoonesse vedasid. Mina jagasin seda lahkelt emale ja tassisin esimesel aastal ka ise peenardele. Eelmisel aastal otsustasin, et kujundan ta võimalikult kenaks ning poetan sinna kevadel kõrvitsa, meloni ja arbuusiseemneid. Keskele panin veel amplitomatit. Äärtesse puistasin ringikujuliselt päevalilleseemneid. Lõpuks avastasin, et kanad pistsid pea kõik seemned pintslisse. Ostsin poest kerget aiavõrku ja kerisin selle sinna ümber. Inetu küll oli aga vähemasti ei saanud linnud ligi ja kassid häda tegema minna. Kui taimed olid juba ilusad tugevad, võtsin võrgu ära. Sügiseks kasvasid seal kolm ilusat kollast amplitomatitaime, kaks arbuusi ja 5 kõrvitsat. Kaks päevalille suutsid samuti ennast sirgu ajada. Ühe kõrvitsa sõid mul hobused ära, khm. Üks jäi öökülma kätte ning teised tulid tuppa (korralikud pirakad) Üks istub mul koridoris praegugi ja ootab kevadet, et kanadele maiustamiseks minna :) Pildil on Äpu, kes otsib sõnnikuhunnikust ussikesi.


Leidsin kevadel ilusad soodushinnaga puust amplid Bauhofist ning panin sinna kollased amplitomatid kasvama. Potitomatid täpsemini. Tihti unustasin neid kasta ja lootsin vihmastele ilmadele ent neid oli eelmisel aastal kasvuperioodil vähe ning augustikuus uputas. Õnneks läksid enamus kenasti kasvama ning kuigi tomatid olid söödavad, siis esiti oli ikka tunne nagu oleks dekoratiivtaimedega tegu olnud :D Maitsesid ikkagi ülihästi! Lõpuks lasin kanadel ülejäägid ära süüa.


Kahjuks läks suure põlluga eelmise aasta sügiseks kehvasti. Mul oli äärmiselt hullumeelne suvi ning kõik kodused tööd jäid lihtsalt liiga tahaplaanile. Kuigi kasvuhoonetega sain ma väga kenasti hakkama (kõik said rohitud, kastetud, armastatud) siis põld sai ikka täielikku vatti terve suve. Ma lasin maasikataimed nii puntrasse kasvada, lisaks kasvas maasikapeenarde kõrvalt liiga palju rohtu peale. Kartulite rohimine oli viimane asi mida ma suvel teha jaksasin ning kui ma lõpuks nädalase puhkuse võtsin ja 7 päeva sellest vagude vahel ennast praadisin, andsin alla. Tunnistan, ma ei saanud põlluga hakkama! Jõudsin lõpuks ära rohida pool peenrast ning tagaots kasvas lihtsalt inimkõrguse maltsa alla. Pidasin plaani trimmeriga kõik maha niita aga see ei hakanud enam peale...

Natukene tahaks meenutada ja itsitada aga tegelikult on kohutavalt kahju. Raske on varem haritud maad peale käest laskmist uuesti harima hakata. Maasikaid korjasin pika heina seest herilastega võideldes. Tagumine osa läks kergelt hallitama (meil on hallitamisega niisamagi probleeme, sest niiske on) Herneid korjasin nii kuis jaksasin ja esiti läks isegi hästi ent üheltmaalt tulid ussid sisse ja ma jälestan herneusse, nii jäid neegi soiku. Suvikõrvitsad kaevasin ma džunglist välja ning nende saak oli sama hea kui möödunud korral. Porgand paraku metsast läbi ei sirgunud ning saak oli suur null. Küüslauk sai hukka koos maasikatega. Sibulast päästsin vaid pool saagist, sest ülejäänud ei suutnud maltsa all piisavalt valgust saada. Kartuliga sama lugu. Oi, te ei taha teada kuidas ma ennast kirusin... Osa kartulit jäigi maha, sest me ei jaksanud maltsast läbi raiuda ja traktoriga peale minek ei olnud mõtekas. Meie väike ader oleks lihtsalt võssa kinni jäänud :D

Oeh. Tänavu ma olen targem. Ma olen õppinud oma aega paremini planeerima ja tahan uuesti proovida. Kuniks ma jaksan, siis why not. Oma vigadest tuleb õppida ja aiamaaga mässamine mulle meeldib. Küll aga otsustasin põllumaa mahtu vähendada. Ligi poole võrra. Ülejäänud läheb lammaste kopli alla. Kartuleid läheb tänavu maha paar vagu (senise 8-10 asemel) sest kartul on liiga odav, et selle peale ise aega kulutada. Paar vagu on täiesti piisav ning sellest jagub nii meile kui mu vanematele. Kindlasti külvan põllule: hernest, porgandit, peeti, suvikõrvitsat, sibulat, küüslauku. Viimasega on mul pisut suuremad plaanid. Kõige suurem pähkel saab olema aga maasikas. Mul on praegu reaalselt maas miljon metsikuks kasvanud taime, mis tuleks üles noppida, ära korrastada ja uuesti maha panna. Kas neist reaalselt saab asja? Või peaksin nad kõik üles võtma ja lõkkesse heitma? Põllumaa äärtesse tuleb teha ilusad sügavamad kraavid, et reaalselt aru saada kus maalt hakkab malts ja kus põld. Kraavid peaksid jääma lammaste koplisse, siis sööksid nemad sealtmaalt rohu ise madalaks. Ja minule jääb vaid peenarde rohimine. Ühesõnaga. Mul on tuhat ideed kuidas olukord põllumaal lahendada ja kuidas edasi. Ja kindlasti on mul selleks tänavu ka aega planeeritud :)

3 comments:

lilleriin said...

Maasikad saab metsistunud olekust tagasi kultuurtaimeks kenasti. Mu enda maasikapeenar sai alguse paarist muru seest avastatud maasikataimest, mille istutasin peenrale ümber ja mis on nüüdseks terve suure peenra enda poegasid täis kasvatanud. Maasikaid saab kasutada pinnakattetaimedena, mida ma hetkel veel katsetan alles. Istutasin suurte lillede alla maasikataimi, et nad seal niiskust kinni hoiaksid st et päike mulda liiga ära ei kuivataks. Kui sellest asja ei saa, siis lähen multshile üle.

Maarja P. said...

Küll sul on armas kasvuhoone! Minulgi oli 2016 kahetsusväärselt vähe aega peenramaal toimetada, kasvuhoones oli ka liiga kuiv ja kuum pahatihti. Mustikametsa jõudsin ainult ühe korra, muid asju korjama üldse mitte. Sel aastal plaanin tilkkastmistorud kasvuhoonesse vedada. Unistan, et saaks mõne põlluvaogi ajada, aga jah. Kesse seda rohima hakkab. Peetide-porganditega jäin rahule, suur üllataja oli porru, külvan selgi aastal. Porrut sai lumest veel novembriski korjatud. Spinat ja pastinaak, mis 2015 päris hästi edenesid olid täielikuks pettumuseks 2016. Rohevahetuselt saime ka ühe lehtkapsa. Suvel oli kibe, ussitas, aga kasvas jõudsalt edasi. Detsembrikuus avastasin, et lapsed maiustavad peenras sellega. Oli tõesti päris heaks läinud. Hiline ja külmakindel roheline :)
Põõsaste lõikamine ootab mul sel aastal ees. Neid pole vist 20 aastat keegi hooldanud. Ja siis üks õnnetu õunapuu, mis on vabalt kasvada saanud, aga enamik suuri harusid on ära murdunud.
Maasikatega veel väga head plaani pole. Tahtsin peenravaiba panna, aga istutamisega läks kiireks ja nii need ilma jäidki. See selleks, vaiba saaks ehk kuidagi neile ümber nikerdatud, aga meil on uudsemaal põldmarjajuurikad oma võimalust ootamas ja ma kahtlustan, et leiavad need augud vaibas kõik üles. Üritasin kaevates küll hoolikas olla, aga kohati on need päris sügaval mullas ja mõni jääb ikka mulda alles. Ilutaimedest rõõmustasid kõige rohkem lõvilõuad. Kasvavad kastides hästi ja mul õitsesid mitu kuud, külmadeni välja ja siis olid ka veel kergelt dekoratiivsed, ei läinud kohe plögaks.
Jõudu-jaksu teile uueks hooajaks!

Kris V said...

llleriin: see maasikate alla istutamine on hea idee, salvestan :) Ma eelmisel aastal katsetasin ka multšimisega aga ei jõudnud väga süveneda, põõsaste alla sai aga kartsin, et panen liiga paksu kihi. Kanad ajasid ilmselgelt kõik põhu mööda hoovi laiali...

Maarja P: Aitäh ja edu ka sulle! Mulle kohe meenusid, et pastinaak ja lehtsalat ja isegi KALE kasvasid mul eelmisel aastal imeliselt! Ma teadsin, et unustasin pooled asjad nimekirja lisada :) Põnev on see aiamaal askeldamine! Ma pean üsna kaugelt veetünnist vett vedama ja kuna kasvuhooneid on kaks ning taimi palju, siis lõpuks ostsin poest lihtsalt voolikut mis said veetünni külge ühendatud. Suvel vean ainult pikendusjuhtme majast välja ja olemas. Muidu käisin ligi 10 korda pangedega edasi tagasi. Põldu ma siiani kastnud ei olegi. Käin põua ajal vihmatantsu tegemas :D