9.5.16

Väsinud

Ma olen liiga väsinud, et blogisse asjalikumat juttu kirja panna. Mainin ära eilsed/tänased tööd/juhtumid:

- 3 fotosessiooni
- maasikataimede kaevamine
- põllu kündmine

Täna tulid vanaema ja K külla ning nende abiga said maha kuus vagu kartuleid (käsitsi!) ning mina istutasin kaks hiigelpeenart maasikataimi + kastsin. Jõudsin veel veidi kanade aiast põhku riisuda ning komposti vedada ja siis andsid jalad otsad...

Muriga jõudsin ühe äärmiselt palava jalutustiiru teha ning nüüd jaksan vaid mälukaartidelt pilte arvutisse laadida. Voodist ei kavatse rohkem püsti tõusta. Kuigi kandsin pikkade varrukatega särki, on käed põlenud ning nägu hakkab juba kehast 150 tooni võrra pruunimaks muutuma. Mandlid on samuti paistes.

Eile õhtul otsustas Findus, et temast saab ööloom ja kolis ööseks õue ehk peitis ennast meie eest. Mina käisin iga poole tunni tagant kottpimedal õuel, pooleldi nuttes ja pooleldi kirudes kassi otsimas. Lõpuks andsime mõlemad Härraga alla. Kui tahab rebastega võidu joosta, lasku käia. Öösel kell kaks ärkasin ma äkki üles, kõndisin nagu zombie aknale ja nägin maja ees puu all Majahaldjat (valge kass kes meil siin külas käib) Findus oli puu otsas peidus! Sealt ma ta kätte saingi. Vähemasti üritas ta mingi aeg ikkagi koju tulla...

Eile püüdsin Sakiira käest ühte lindu päästa. Kuid lind jõudis enne ennast vastu klaasi peksta ning kui ma ta kasvuhoonest turvaliselt kätte sain, tegi ta mu peopesas kaks viimast hingetõmmet ja suri. Nutsin meeletult ja matsin linnu toomingapuu all maha.

Täna hommikul ei väljunud meie vanamutike (kana esimesest grupist) enam kuudist ja kössitas pesakastide peal. Käisin teda vahelduva eduga jälgimas. Hüvasti jätmas. Keskpäeval kiikasin üle ukse kui ta üles võpatas. Läksin tema juurde, silitasin pead ja selga ning mutike jäi magama. Tegi viimased hingetõmbed. Jätsin ta veel mõneks ajaks kuuti ja kui naasesin, oli ta lahkunud. Pisardasin miljon pisarat, tänasin teda munade ja tubliks kanaks olemise eest ning matsin kraavipervele kuuskede all (panin nurmenukuõie kaasa) Nutsin veel.

Minust ei saa lihakanade kasvatajat!

Nüüd vaatan heldinult kõiki oma kanu ja kasse ja koera ning palun, et nemad mitte kunagi siitilmast lahkuma ei peaks!

Positiivsematest nootidest: tegin banaanikooki, hakkasin tervislikumalt toituma, ülikallis "kale" hakkas kasvama, viinamari ei surnudki kasvuhoones ära ning ema niitis laupäeval terve hoovi kõigest 4 tunniga ära - mul on muide maailma kõige imelisem, ilusam ja armsaid ema, kes on mulle alati nõu ja jõuga toeks (isa ka)

Ja nüüd ma heldin jälle ja kobin magama ära! Päike hakkas vist pähe...

No comments: