25.5.16

Kes teeb see jõuab - või siiski!?

Täna: Lasteaia lõpupidu + perefotosessioon
Homme: Hobusega rannas + buduaarisessioon + lasteaia lõpupidu + peresessioon
Ülehomme: Lasteaia lõpupidu + peresessioon
Laupäeval: Lasteaia lõpupidu + sünnipäevasessioon
Pühapäeval: Pikk päev ratsavõistlustel
Esmaspäev: Lasteaia lõpupidu + peresessioon
Ja jätkame uuel nädalal teistel päevadel peaaegu sama sisuga :)
Lihtsalt väike ülevaade minu töögraafikust viimase nädalaga, ma ei hakka mainimagi mitu sessiooni seljataga ning mitu(kümmend) galeriid on ootel. MUST LOVE my job!

Hommikul ärkasin vastu tahtmist. Venitasin ennast kuidagi koos Findusega voodist välja ning silmade hõõrumise saatel olin juba põllul. Ühes käes labidas ja teises kastid. Korjasin hommikuga 400 maasikataime välja, et need linnas ostjatele üle anda. Kuidas ma seda suutsin, on siiani selgusetu. Mul ei ole kehal ühtegi ainsat siledat pinda, sest sääsed tegid mulle ilmselt verevahetuse. MIKS neid juba hommikul tuule ja päikesega nii palju on?

Jõudsin vaid kasvuhoonest rohelist sibulat tuua ja imelised värsked praemunad teha kuid toodi meile üks suur plastikust anum kuhu saan kasvuhoone kastmise tarbeks vett koguda. Mure on ainult selles, et seal sees on varasemalt olnud mingi karm aine ning anum tuleks korralikult üle pesta. Nüüd aga kardan, et reaalselt seda anumat ju nii puhtaks ei saa, et see aine ka edaspidi kas või vähemalgi määral taimedele ei satuks!?

Linnas jõudsin vaid pesemas käia ning Saba musitada kui olingi lasteaia lõpupeol fotograafiks. Lihtsalt viimase peal pidu ning oi kui palju pisaraid ma valada tahtsin. Nostalgia! Esimene pildistamine seljataga, kimasin rannaparki, et võtta vastu üks tore perefotosessioon. Toitsime seekord üheskoos neid sääski. Sain kuppude peale uued kupud.

Ja juba oligi õhtu, maasikataimed veel üle anda ning pääsesingi koju tagasi. Kiire jutuajamine kanadega, musid kallid Murile (aitäh Härrale, kes temaga viimasel ajal jalutamas käib) ning arvuti lahti ja pilditöötlusse sukeldumine.
Homsest algab korralik maraton. Kell on pool üks ja ma pean 6 tunni pärast ärkama, et kanad sööta, kassid ja koer päevaks ära silitada ning linna poole tuhiseda.

Suure hirmuga vaatasin oma kartulivagude poole ja peale raudrohu ma seal suurt midagi ei näinud. Aga jõuab veel!

4 comments:

Anonymous said...

Kes teeb, see jõuab.
80liitrine anum on minu meelest ehituspoes alla 10 euri, seega milleks riskida ja oma kasvatatud taimi kasta kahtlase veega.

Kris V said...

Ma praegu pead ei anna aga see ei ole 80 L anum, vaid ikka kordades suurem. Sain õnneks teada, et aine seal sees on tavaline nõudepesuvahend olnud, lihtsalt see millest seda nüüd poepotsikutesse lastakse. Seega tugevad pesud peale ja esimesel aastal kasutan ilmselt selliste taimede kastmiseks, mida ei söö :)

Anonymous said...

Kui PÄRIS range olla, siis arvestades, et tegemist ei ole toidu-plastikuga ja see suure tõenäosusega lisaks ka koos veega päikese käes istub, siis ei saa ikka kindel olla, et midagi taimedesse ei jõua. Aga, kuskil seda kastmisvett peab ikka hoidma ka. St et ma ei postita mitte norimise pärast, vaid olen ise selle üle mõtisklenud, kui kastmisvett suvalistesse plastnõudesse kogun.

Misti
PS: ja tere ning aitäh, et meiega oma vahvaid tegemisi ja pilte jagad! :)

Kris V said...

Ei aga täiesti õige jutt! Mõtlen täpselt samamoodi ka ise ja päris alguses teadsin, et endale seda plastikust anumat ei soovi. Kuna mul on puude all viludas, jõe kõrval ka suur plekist anum, kuhu jõevett kogun, siis seda enam ei oleks tarvis. Tõenäoliselt tuleb mingi hetk hoopis isekastmissüsteem seotuna jõega ja see plastiktükk jääbki tulevikus vaid ilutaimedele ja säärasele. Või eemaldan sealt metallraami ja kasutan seda lammastele heinahoidikuna ja saadan plastikust nõu üldse minema :D Minuga on keeruline.

Mind ilmselt jääbki alateadvuses häirima teadmine, et see aine seal sees ei kao 100% kuskile...