11.4.16

Üks tavaline päev maal


Aiaväravasse ja sissesõidutee otsa tulevad tulevikus sellised kaunistused. Linnakodus tegi isa ühest suurest palgist emale puuauto, mille sisse sai samamoodi taimed istutada. See on möödujatele alati suur huviobjekt olnud. Peatatakse isegi autosi, et pilte teha :) Mulle pildistajaid pole tarvis, lihtsalt ilus vaatepilt on endale oluline :)

Tänaseks äratuskella ei pannud ent mul on justkui sisse kodeeritud enam vähem kindlal ajal silmad lahti lüüa ja suure akna ülemisest nurgast taevast piiluda (kardin on riputatud kahe naela külge ning üks nurk on pisut alla vajunud) Muidugi sain juba lindude laulust aru, et ilus ilm on. Taevas oli helesinine. Findus jooksis mind tervitama. Ta kurrutab nii armsasti. Sakiira ruttas tal sabas ning Triips vedeles meie toas neile tehtud ajutises pesas. Muidu magab ta üksi teises toas ent viimasel ajal sotsialiseerub ta meiega palju aktiivsemalt. Tal oli ka üks suur puuk kõrva juures kinni. Üleeile said nad puugirohtu turjale ja täna leidsin selle jõletise nende padjapesast. Puugiaeg on alanud ja eks see hirmutav ole. Seda enam, et nad armastavad meie voodis magada. Kuigi viimasel ajal on nad eelistanud jahedat kööki, sest ilmad on soojemad ja neil on kole palav. Ehk veedavad nad suved edaspidi köögis :)

Koristasin pisut ning tegin Murile ja kanadele hommikusöögid valmis. Triips küsis juba valjuhäälselt õue. Kukk üritas täna kohe kallale tulla aga ajasin ta liikuma ning ei teinud suurt välja. Õnneks ei ürita ta väga vägivaldselt peale sadada, pigem teeb mingit kukepoksi laadset liigutust. Muri oli seevastu äärmiselt õnnelik ning lühema tiiru asemel jalutasime pikema. Hommik oli võrratu! Üks naisterahvas jalutas meie põllu ääres ja korjas midagi...

Härra oli vaikselt virgunud. Pliidi all põlesid puud ning toas oli juba veidi soojem. Päikeselistel päevadel kütab päike toad soojaks. Õhtuks on 20 kraadi käes ent hommikuks langeb sedavõrd kiiresti ning kui oleks plaan tubaseid töid teha (pilte töödelda) siis hakkaks ikka kole külm. Seega päris kütmata ma ei ole. Pigem üle päeva. Täna kütsime suurt ahju üle paari päeva, sest väike ahi ajab juba vaikselt ise asja ära. Pliit on pigem nauding :)

Pisut tööasju aetud, hakkasin kööki ja koridori koristama. Härra tõi uuest puukuurist käruga pliidipuid (2x) ning ladusin need pliidi kõrvale valmis. Toome alati mitmepäevase varuga, et mugavam oleks. Kuna nüüd on puud majast oluliselt kaugemal, siis esiti tundus küll kole tüütu aga harjume ära :) Köök sai päris korda. Noh, ajutine köök pigem. Koridoris suurt midagi teha ei olnudki kui põrandalt muld ära koristada ja suvejalanõud välja tuua. 

Otsapidi jõudsin kasvuhoonesse. Härra hakkas autol rehve vahetama. Viisin viimased eelkülvatud taimehakatised kasvuhoonesse ära. Esimene laar sai eile esimese öökülma aga elasid üle. Ema tõi linnast mu miniatuurse kilekasvuhoone, mida kaktuste tarbeks kasutasin. Hoian seda praegu suures kasvuhoones ning panin eelkülvatud istikud sinna sisse. Nii on neil topeltsoe. Teises kasvuhoones olid redised kenasti mullast välja ukerdanud ning esimesed spinati ja lehtpeedi nupsud samuti. Tundub, et salat ja eelkülvist istutatud spinat võtsid uue kodu omaks nind sirguvad. Ka porru pole ennast pikali ajanud ja istub veel mullas. Redisele teen lähiajal korraliku otsekülvi, et ikka rohkem saaks :) Sõbrad juba küsivad.

Istutasin ema toodud roniroosi (kollase) suvekuuri ette ning kaks märtsikellukese pesa said samuti oma koha. Rabarber ajab juba lehti! Ja varsti saab naadismuutit :)

Käisin taarakotte autosse tõstmas ning aidast möödudes üritas kukk mulle jälle kallale tulla. Sain õigel hetkel jala ette ent ta ei taandunud vaid üritas vaikselt järgi sibada. Võtsin aediku kõrvalt kukele tuttava oksa ja saigi ühe korraliku laksu kirja. Jooksis kaagutades kohe suure ringiga eemale minust. Mul olid pisarad kurgus. Ma ei suuda teda lüüa enam. Ma ei taha looma/lindi lüüa sedasi. Aga ma tean, et temast enam tõenäoliselt asja ei saa. Ma ei kavatse teda ka patta panna, enne kingin ta edasi... Naljakas, et Härra seltskonnas on ta rahulik ega ürita midagi (suurt kasvu mees on hirmsam?) Aga minu suunas on ta eriti julge hüppama. Senikauaks kuni ta mind igal sammul ei terroriseeri ja ma reaalselt haiget ei ole saanud, elan veel üle ent kohutavalt vastik tunne on hommikul neid välja lasta või aedikus tegutseda ning igal sammul seljatagust jälgida. Ilmselgelt ei mõju see ka kanadele hästi kui ma kukke nende nähes peksan või neid pidevalt liikuma sunnin sellepärast, et üks tropp endale "munad" otsustas kasvatada. Kui ta vaid teaks, et teda ei ole meie kanade pidamiseks üldse tarviski...

Suverehvid all, saime lõpuks puudevirnaga tegelema hakata. Tuul oli jahedavõitu, ent õhk ise üsna soe. Iga liigutus ajas vee seljas jooksma. Härra saagis, mina kandsin palgid ette. Puid lõhkusime vaheldumisi (tahtsin üksi aga ei lubatud) Kõik sai kohe kuuri alla veetud. Plats on jälle lagedam. Ühe tööpäeva jagu puid on veel jäänud, siis on ahjupuudega ehk paariks aastaks korras. Pliidikad on talveks olemas ent kuna nüüd ka teist, väiksemat ahju kasutame, siis parem juurde varuda ning ilmselt saab üks laar valmis lõhutud puid juurde tellitud suvel.

Lõkesse sai hunnik mädanenud puid viidud ning raskus surus varem visatud põõsapuru tuhale lähemale, mis ajas leegi uuesti üles. Kartsime, et jääb vinduma (tuul ainult tõusis) hakkasime ära kustutama. Suutsin muidugi pange kaevu uputada ja siis tegelesime mõnda aega selle püüdmisega. Nagu meil muud poleks teha :D

Käisin poolvidus silmadega maasikapeenraid kaemas ja ohkasin kõva häälega. Lihtsam oleks sealt muruniidukiga üle sõita ja unustada, et seal kunagi maasikad kasvasid. Kahetsen, et sügisel aega ei leinud, et tütartaimed üles kiskuda, ümber istutada ja levinud rohukamarat ära ei kiskunud. Eks näis. Pean selle lähipäevil ette võtma, sest naat tuleb eemalt peale ja maasikad tuleks võimalikult ruttu korda saada. 

Ja niisama kiiresti kui päev algas, see läbi saigi. Üsna edukalt. Muri nautis ka oma õhtust jalutuskäiku ning kanu-kukke aita ajades käitus noormees päris asjalikult. Kui oksake käes, teab ta väga hästi, et minust tuleb tiiruga mööda minna või veel parem, üldse mitte lähedusse sattuda. Loodetavasti austab ta valu veel pikka aega...

Aga nüüd saab hommikumantli väel juba välikäimlas käia ilma, et poolel teel kringliks külmud! :)

1 comment:

Anonymous said...

Võib-olla kukele ei meeldi ta nimi?