20.2.16

Tegemised


Täna on üks IMELIK päev olnud. Ülivõrdes. Kuid ma ei peatu sellel pikemalt. Mõned asjad lihtsalt peavad enda jaoks jääma. Leidsin oma kastidest ühe ilusa märkmiku mille kunagi oma tööandjalt sünnipäevaks sain. Tegin sellest väikese unistuste/eesmärkide raamatu. Kirjutasin üles kõik oma suurimad soovid, eesmärgid ja unistused. Naljakas on see, et kaks eelmist lehte olid juba kaks aastat tagasi täis kirjutatud ning kolm suurimat unistust on selle aja jooksul ka täitunud: oma talumaja, koer varjupaigast ja isiklik ettevõte. Uhke tunne :)

Tegelesin pisut tööasjadega ning müttasin toas ringi. Härral oli paar päeva korralik nohu ja kurk valus ning eile õhtul tundsin kuidas mandlid sekunditega üles paistetasid ning sain nagu pöidlanipsuga imeliku nohu, lisaks vähkresin tugeva iiveldustundega pikka aega. Läksin magama ning olin öö otsa teki alt väljas, sest meeletud kuumalained voogasid üle keha. Päris imelik. Hommikul oli enesetunne endistviisi imelik, on praegugi ent palavikku ei ole ja nohu pole ka väga nohu moodi. 

Hommikul ärgates avastasin enda suuuuuureks rõõmuks, et kaks leivataigent eilsest õhtust olid kahekordseks kerkinud ja üks veidi tooliistmele tilkunud. Läksin veel natukeseks magama. Ärgates panin leivad ahju ning jäin põnevusega ootama. Juba esimese kraadiga oli näha mõnusat küpsemist. Kui nad ahjust välja võtsin olin rõõmus. Küpsemine oli väljastpool minu jaoks nii ideaalne, põhjast kena pehme ja pealt mõnus koorik. Seest oleks võinud olla tsipakene rohkem küpsenud aga ma tõenäoliselt kiirustasin neid lõpus välja võtmast ning seetõttu nii ka läks. Aga ei ole viga. Lasin neil korralikult jahtuda ning proovisin esimest korda soojalt ja võiga - imeline! Maitse oli super, mitte üleliiga hapu ega säärast. Käime ja viilutame vaheldumisi Härraga :) Loodetavasti saan varsti lõpetada poest ostmise, oleme seda siiani üsna harva teinud ent tulevikus tahakski ainult ise teha. Huvitav, kas sügavas säilitades ja sealt välja võttes sulab leib normaalselt või jääb ikka vesine? Kellel on kogemusi? Või piisab suurema koguse nt lihtsalt külmkapis säilitades, kaua seal sedasi seisab?
Kirjutan teinekord oma leivateo üles kaa, koos piltidega :)

Tegin pilti ka oma praegusest aknalauamajandusest. Tõin sibulad ja tassid paar päeva tagasi magamistuppa Härra kummuti peale, sest siin on teisest toast veidi soojem. Ja kassid ei käi enam mulda nuusutamas. Loodavad sealt muru saada. Findus ainsana tundis muru vastu huvi. Kuid kiskus kõik korraga välja, sest murul jäi kasv seisma miskipärast ja ta ei saanud korralikult närida seda. Viisin kanadele kes mõne minutiga puhta töö tegid. Nüüd panin ümarasse kaussi uue paki muru kasvama. Teise panin lähiajal veel lisaks. Tassides kasvavad spinat ja vürtsbasiilik, millest viimane ainsana on pead välja ajanud. Loodan, et see spinat kaa ikka ennast näitama hakkab. Sibulad panin seekord munaresti peale aga nad võiksid olla nendele aukudele parajama suurusega. Hea idee ühest ajakirjast. Mul pole lihtsalt ühtegi anumat mida kasutada ja plastikut kaa ei taha enam. Peab hakkama tasuta kruuse otsima :P Neid saab edukalt korduvkasutada, on ilusam ja säästlikum kui pidevalt plastikuga jaurata. Tahaks ikka sel aastl eelkülvi proovida. Mul ju suured aknad ja veidi ruumi kaa. Tõin kasvuhoonest ühe pooliku mullakoti kaa tuppa, et üles sulaks ja soojeneks. Linnast tuleb mõned nõud veel lisaks tuua. 

Käisin enne päris tuppa pugemist Muriga jalutamas ja lasin ta üle pika aja rihma otsast lahti. Püüdsin jälgida kuhu ta tavaliselt esimesena jookseb. Tükk aega püsis mu ligi ja tuli kahel kutsumisel kenasti tagasi, lasi ennast patsutada ja siis kappas edasi. Lõpuks pööras kuuskede alt maja kõrvale hekiga piiratud põllule ja nuuskis seal ringi. Läks üsna imelikku trajektooripidi platsi teise otsa heki juurde ja puges sealt teiselepoole kuusevõsa. Imelik. Kutsumise peale ta muidugi ei reageerinud. Lõpuks hakkas sama teedpidi tagasi tulema, kutsusin uuesti. Ja tuli kiire jooksuga minu juurde, ise nii õnnelik. Kiitsin ohtralt ja viisin tagasi kuuti. Sai maiuseks närimiskonti. Ma laseksin teda tihedamini lahti kui teaksin usaldada, et ta ei otsusta üheltmaalt lihtsalt valdustest minema joosta ja kedagi ära süüa, sest kahjuks on ta siiani teiste koerte suhtes ainult agressiivsust näidanud (va üks noor emane retriiver kellega õnnestus nad suve alguses ninapidi kokku lasta) Kurb aga mis teha. Teinekord ikka annan alla ja lasen tal ringi kalpsata. Paar viimast korda on ta kuskile ringitama jäänud nii, et olete ikka mõnda aega murelikult hõiganud ja otsinud. Ja siis ta tuleb kuskilt kuudi lähedalt võsas, ise nii rahulolev ja väsinud. Ma salamisi ju tean, et ta ei lähe kodust kaugele...

Kassid magavad õndsat und, eriti Findus, kes oli suutnud ennast suvekuuri alla peita, imevalemiga. Ei teagi kuidas taipasin sinna vaadata. Kätte ma ta sain ja tuppa tõin. Teised kaks on toas passinud. Sõnasin selle Facebooki postitatud lumikellukese pildiga just kui kevade saabumise ära :) Puha talv ju!

7 comments:

Anonymous said...

Meil ka koer, suurel krundil piirdeaeda ei ole, kutsikana sai lasta lahti jooksma, aga nüüd läheb ikka vales suunas küll. Jalutamas rihma otsas käime ikka ka, aga eks see jooksmine on ju nii oluline. Korra sai mõeldud, et äkki see kaelarihm, mis särtsu annab kui läheneb piirdele, aga kuidagi julm tundub.
Ses mõttes, et kui koer vere maitse suhu saab (kui peaks kuskil ula peal käies murdma kedagi...ptüi x 3), siis ainult üks lahendus, sest ümberringi kasvatatakse loomi.

Anonymous said...

aaaabsoluuuutselt mitte paha pärast, olen su blogi juba mitu aastat lugenud, aga "ka" kirjutatakse ühe k-ga :))

Kristhel Vaht said...
This comment has been removed by the author.
Kristhel Vaht said...
This comment has been removed by the author.
Kris V said...

Mõtlesid ikka ühe a-ga eks? :P Mul on see kalduvus jaa neid a tähekesi sinna toppida :)

Nende särtsurihmadega on see paha asi, et need koerad kes suudavad üle piiri minna, saavad oma suraka ära aga vot tagasi ei julge enam sellepärast tulla. Nii mõnelgi tuttaval koerad sedamoodi ajutiselt põgenenud.

Miumiu said...

Kui leib on "õige", siis seisab ta ka niisama kas paberi või toidukile sees toas, mitte külmkapis üsna kaua, 2 nädalat kindlasti, ehk ka kauem.

Anonymous said...

sibulatel võib need otsad maha lõigata, läheb palju kiiremini. munarest on nii universaalne asjandus:)