18.2.16

Aastaring hakkab täituma

2015 kevad & 2016 talv


Meeletud nostalgiahood jooksevad vaheldumisi kõikide teiste emotsioonidega üle. Aastaring on meie jaoks kohe kohe täis ning jätkame teekonda. Kõik on olnud viimasepeal! Ja ainult paremaks läheb ent ometi elan üle mingisugust imelikku perioodi, mis hõlmab enda alla igatsust, võrdluseid, kurbust, küsimusi ja oletusi. Ärge saage valesti aru, maaelu on minule, siin on minu uus kodu ja nii ka jääb. Ent arvestades kui mitukümmend aastakest elasin ma linnas, oma kallite vanematega selles pisikeses kodus ja kui väga ma armastasin oma kodukanti. Lahkumine oli tegelikkuses üsna äkiline, sest maja leidsime ju pm mõne kuuga ning kolisime sama kiiresti. Ma arvan, et nüüd, mil meie esimene aasta Härraga täis saab, maaelu elades, hakkab mulle kohale jõudma see mäkestuste virrvarr minu linnakodust. Kõik need metsatukad, jalutuskäigud, mängud lapsepõlvesõpradega...selle puudumine teeb mind kurvaks. Uue kodu juures on suurimaks miinuseks just nimelt - mälestuste puudumine! Muidugi loome neid nüüd ise ja tulevikus oma lastele, ent ma olen oma kodukohtade suhtes tohutult emotsionaalne. Näiteks maavanaema kodu omab minu jaoks sama suurt tähtsust kui linnakodu. Ma ei lubaks tal elusees oma väikest korterit maha müüa, vaid loodan, et see jääb alati meie perega kaasas käima, sest liiga palju mälestusi on millest ma loobuda ei taha, ei suuda...

Mul oli hästi raske kolida eemale oma emast kuigi suhtleme ju ikka sama tihedalt, lihtsalt ei näe igapäevaselt. Isa ja vend samamoodi, viimast näen veel harvem, sest tema koju ma nii tihti ei satu. Oeh. Vot on osa minust mida ma elan äärmiselt raskelt üle. Isegi sellest blogisse kirjutades nutan vaheldumisi trükkimisega. Siis peab jälle kasse vaatama, kes kolmekesi praegu voodis lesivad. Seega.

Suurimaks miinuseks maaelus on eemalolek minu perekonnast. Ja mingilmääral arvan, et just seetõttu olen ennast aasta algusest alates niivõrd kehvasti tundnud. Süüdistasin esialgu kevadväsimust, mida ma pole kunagi varem põdenud. Olen alati aasta alguses hästi aktiivne ja hakkamist täis olnud. Ent tänavu on teisiti. Mõtlen alatasa oma perest linnas ja linnakodust, isegi Põks on mu südametunnistusel ja igatsen teda tohutult taga. Nii imelikuna kui see ka ei kõla, tunnen ennast nii halvasti, et talle aega ei suuda pühendada kui vanemate juurde satun. Ta ootab mind ikka sama siira silmapilgu ja nurrumootoriga!

Minu vabad päevad maal peaksid täituma töödenimekirjaga, mille tegemisi ootasin pikisilmi, ent midagi ei toimu. Teen harjumuspärased otsad ära ehk toidan loomi, toon puid või möllan kassidega ning seejärel on kõik. Paigalseis. Eks osaliselt on mõjutanud ka ilm aga ma tunnen ennast üksikuna. Ei, ma ei igatse ka sõpru või mingit ägedat seltskonda endale kaasa elama aga ma igatsen kodust melu. Ema jutumulinat või isa naeru või vennaga tögamist. Meeletult! Mul on muidugi Härra ja enamjaolt saabki tema seda kõike korraga tundma ehk siis kiusan teda iga hinna eest aga see pole veel see...

Ja nii ma kulgen. Helistan vanaemale ja emale vaheldumisi, julgemata öelda, et ma igatsen neid kogu südamest ja tahaksin, et nad esimese bussiga mulle külla sõidaksid.

Vot nii toredad lood aga mis teha. Maale kolides tuleb paljuski oma elus läbi mõelda. Ja ega see kerge ei ole. Maaelu ise kaa. Aga ma ei kurda, ma lihtsalt lasen oma emotsioonidel ennast välja elada. Miskipärast toimub see praegu toitumise arvelt ja vot selle üle ma küll kurdan. Aga esimeste soojadega tahan olla kripsis ja krapsis, siis saab oma emotsioonid toitumise arvel aiatöödele ümber lükata :)

PS! Mul on üksjagu toredaid maaelulisi blogijaid juba uudistevoos aga kindlasti leidub teid veel, ole hea ja anna märku, siin või e-maili teel, oleks vahva ka teiste eludest maal lugeda :)

2 comments:

Anonymous said...

kuidas külvamine läheb?
ma tean üht toredat blogi, mis mind alati inspireerib, saaremaamarditalu.ee

Kris V said...

Olen siiani hakkama pannud ühe topsi basiilikut ja spinatit, millest viimane ei raatsi üldse välja tulla mullast ning kasssidele sai uus ports muru istutatud. Plaan on ikka jõuda ka esimese eelistutamiseni, tahaks proovida kas saab asja :)