3.11.15

Töökas teisipäev


Mul oli spetsiaalselt tänaseks plaanitud täielik koristamispäev. Kohe nii, et enne ei tee ühtegi muud asja kui seapesa korda saab tehtud. Ma ei saa normaalselt kulgeda ja fotondusele keskenduda kui kõik muud tööd kodus on tegemata, toad sassis ja põrandada mustuse alla kattumas. Väkk. Eks selle vana talumajaga tuleb kordades rohkem tolmu, pori ja mulda ka kordades rohkem kaasa kui linnas. Lisaks puuduvad meil veel kindlad panipaigad ja üleüldse pinnad kuhu asju kenasti sättida. Kuigi kaks asja olen ma totaalselt kinnitanud ehk et mida vähem asju, seda parem ning asjad peavad olema kenasti tolmu eest varjus kappides/sahtlites. Vaid need mida igapäevaselt kasutame, võiksid olla nähtaval. Mulle meeldib minimalistlik eluviis ja see on tõenäoliselt tekkinud ka pakendivihast, kuid sellegipoolest meeldivad mulle väga ka kodud, kus on palju kalleid asju. Mõtlen siis hingeliselt kalleid. Tekitab samas mõnusa koduse tunde. Igatahes.

Härra saatsin tööle ja alustasin meie peamisest ruumist ehk magamistoast üleliigset kraami välja tassima. Kõik mis puudutasid põrandat ja ei olnud kasutuses, korjasid tolmu, läksid minema. Kapipealsed ja laua puhastasin, tõstsin asjad kappi või sahtlitesse ning tõin lõpuks voodi kõrvale majaga kaasa tulnud imearmsa pisikese puust kummuti (mis on meil ka linnakodus olemas) Köögis koristasin sama põhimõttega üleliigsena seisvad esemed, pühkisin põrandad ja pesin. Ma olen ka 100% veendunud, et tulevikus ei saa meie põrandada vaibaga kaetud, sest ma ei taha tolmuimejat! Minu arvates on need masinad üsna mõtetud ja ma saan ilma suurema vaevata harjaga pühkides kiiremini töö tehtud. Näiteks meie praegune masin suutis kolm korda välja surra enne kui ma selle miniatuurse vaiba puhtaks sain. Vaibad on ka kassidega elu elades täiesti nõmedad! Hetkel on meil üks korralik vaibajupp tänu linnanaabritele köögipõrandal, sest selle ruumi põrandaalune on veel muld ning teeb laudise üsna jahedaks. Nii ei külmuta ma oma varbaid vähemasti ära. Kaltsuvaibad mulle meeldivad, neid on lihtne kloppimas käia, pesta. Ja vastavalt vajadusele paigutada. Ja ei vaja tolmuimejaga nühkimist. Pealegi, mida vähem plastikut mul kodus on (tolmuimeja arvelt) sest parem. 

Küürisin ka meie tulevase elutoa ära ning paigutasin sinna hoiule viidud asjad korralikult ära. Pesin kasside sööginõud ja kloppisin ka nende pesa ära. Mul oli lisaks kõigele meeletu hunnik paaripäevaseid nõusi pesta ja suurem osa aega läks selle peale. Findus sai rahulikult õues kolada. Nii hea on nüüd ustevahet sõeluda teades, et Findus on steriliseeritud ja võib rahulikult õuel üksi viibida. Triipsuga on neil erimeelsusi kuid ei midagi hullu.

Meie pliidiehitus käib täies hoos ning täna sai teine osa laotud. Praeahju alune väike ukseke sai juba paika. Nii lahe! Pliit tuleb klassikaline punane, ühel küljel kumerate kividega. Teisele küljele laseme tulevikus väikese juurdeehituse teha, toa arvelt. Eks näis, tuleb mõelda. Igatahes, tööd vaikselt liiguvad taaskord ning loodetavasti saame lähinädalate jooksul ka vee majja! Wiiii :)

Õuetööde kallale ei jõudnudki, hakkasin lõpuks ahju kütma ja süüa tegema. Viisin koeruse mõnusale jalutuskäigule ja oligi juba pime. Oleks nüüd veel lund kaa kuid eks mingismõttes on selline soojus vaid puhas õnnistus, just sooja elamise arvelt. Kui pliit valmis, siis võib juba lumetantsu teha!

Pisut sai ka kurvastada kui eile öösel õue jäänud Kitu täna hommikul mulle räsitud olemisega vastu jalutas. Mind tervitas ikka rõõmsalt kuid karv oli takkus ja kiskusin tal lahtist karva küljest. Leidsin parema õla pealt ka korralikult verised karvatuustid ja pindmise haava. Ei saagi aru kas nad on Majahaldjaga nii karmilt kiskuma läinud või kellega veel... Söötsin tal kõhu täis, silitasin ja uurisin ülejäänud keha, õnneks tundub terve. Magas terve päeva suvetoas madratsil ja lasin ta õhtul Findusega koos päris tuppa. Lösutasid kahekesi siin vaiba peal ja mingi hetk soovis välja. Päris õue ei lasknud, las kosub toas. Magavad nüüd Triipsuga lambanahavaibal :)

Homseks on planeeritud kanakuudi ja Muri aediku puhastamine. Ja ehk jõuan põllule kaa. Maasikaid võiks küll lõpuks rohida :P Parem novembris kui mitte üldse sel aastal!

PS! Pildil on enda küpsetatud müsli, mis sai seekord lihtsalt vapustavalt hea! 

3 comments:

Getri said...

Olen ka minimalistliku eluviisi poolt, seda oli väga lihtne harrastada kui elasin üksi. Aga kui sul on elukaaslane, kass ja laps siis neid asju lihtsalt koguneb ei-tea-kust :D

Ja see müsli näeb nii hea välja!

Kristhel Vaht said...

Müsli on tõesti hea! Vahelduva eduga aasta aega ise teinud ja seekord sai ideaalne. Krõbe ja mõnus.

Ega nende asjadega ongi. Härra poolt tuleb üldiselt suurem segadus. Kuigi õnneks ei salli ka tema üleliigseid asju ja kui me oma tavaari kunagi maja peale paigutame siis on enamus tube ja kappe ilmselt ka tühjad 😋

Tikker said...

Mina olen ka minimalist. Mulle küll meeldib hubane kodu ja hingega asjad, aga samas mulle meeldib luua seda hubasust just praktiliste kasutust leidvate asjadega, mitte niivõrd nipsasjakestega. Fotod, ilusad nõud, küünlad, värviline kardin ja laudlina... Sellised asjad on mõnusad. Minu meelest neist täiesti piisab, et teha kodust kodu, ei pea keraamilisi kujukesi riiulitele kuhjama.

Mulle meeldiks, kui KÕIK, mis pole ilus, oleks kappides ja sahtlites peidus. Siis on rahulik olla ja saan tõeliselt puhata. Selleks peabki olema esiteks võimalikult vähe asju, teiseks võimalikult palju õigeid panipaiku. Abikaasal on väga vähe asju, selles pole üldse probleem. Aga minu vastutusel on kogu majapidamise + laste asjad ja neid ikka jagub. Üritan küll palju ära anda, aga IKKA on liiga palju! Kui ma raatsiks ära visata või kui oleks koht, kuhu kõik viia ja mis jagaks need edasi, siis oleks hea. Aga ükshaaval üles pildistada ja FB grupis pakkuda on nii tüütu ja lasterikaste perede liidus tundub ka olevat juba liiga palju asju ja... Ühesõnaga ikaldus :) Aga küll ma aja jooksul neist vabanen.

Vana maja puhtana hoida on rist ja viletsus. Lõputult pragusid, mida ei saagi puhtaks. Igalt poolt tuleb liiva ja sodi ja tolmu... Tekib eikusagilt :D Ma mõtlesin ka, et ma ei tahagi tolmuimejat, samas mul kulub põrandate pühkimisele nii palju aega, sest nurkadest-pragudest ei saa ma sodi muidu kätte, kui pean väikese harjaga pühkima. Aga mulle meeldib puhtus :) Pluss pühkimisega keerutab tolmu üles, aga arvestades tolmuallergiaga Abikaasat, oleks parem see elamisest täielikult eemaldada. Praegu on mul mingi ema vana tolmuimeja, mis haiseb, kui seda kasutada, st me kasutame seda ainult hädavajadusel. Samas mulle on küll hakanud tunduma, et üks KORRALIK tolmuimeja teeks elu kergemaks. Selline, mis ei haise ega peent tolmu õhku tagasi ei puista. Suure sodi harjaga kokku pühkimine on lihtne, aga jah, kõik need nurgad ja praod...

Ma üritan järjest kirja panna asju, mis mu unistuste kodus peavad olemas olema. Et kui siis remondiks läheb, on juba teada, milliseid panipaiku ja kui palju ja kuhu... Näiteks on vaja rohkem sahtleid :) Ja minu kõige uuem unistus on eraldi majapidamisruum. Meil on praeguse vannitoa ja koridori arvelt pinda, millega mängida... Ämm oli see, kes soovitas, et tehke boileri jaoks eraldi ruum. Kui saaks teha ühe hea ventilatsiooniga sooja ruumi, kuhu mahuks pesurest lahtisena, see oleks mu unistus. Ei oleks vaja kuivatit, mis kulutab riideid, samas pesu kuivaks peidus ja ei häiriks mind. Kuidas ma ei kannata pesuresti elutoas!