2.10.15

Lõpusirge paistab!


Selle hooaja ehitustööde lõpusirge on kusagilt hämarusest paistma hakanud. Kui ma seda ehitusmeestele mainiksin, saaksid nad ilmselt kõva keretäie naerda :P Hei, ma olen siisk paratamatu optimist ja tõde on, et vaikselt tõmbame otsi kokku. Jäänud on veel soojustus, põrandad valada, aknad/uksed paigaldada, veepump kaevu + veetorustik, pliidi ehitus. Seejärel oleme plaaninud jõuda ka välislaudise paigaldamisele (juurdeehitusele) ning muidugi ka pesuruumide siseviimistlus. Kõige viimasena jääb tõenäoliselt saunaruum teha kuid Härra (ja minu kaa!) tungival soovil saame vast sellegagi hakkama. Lisatöid on vahepeal juurde tulnud kuid mõned neist jäävad järgmisele aastale. Mina isiklikult ei kannata ära oodata mil saan siseruumides nõusi pesta ja kassid ka päeval toas kokku lasta!



Juurdeehituse suurem osa ehitusmaterjalist tuli majaga kaasa. Uskumatu! Tänagi värvisime Härraga laudist, mida siis lihtsalt meie varudest välja sorteerisime eelnevalt. Õues oli juba kottpime. Audil pandi mootor tööle, tuled peale ning saime tehtud.



Juurdeehitus on võtnud sellise välisilme :) Katus on nii ilus lihtne! Meie õnn oli, et suurel teel silda ehitatid suviläbi. Nii saime korduvalt koppa appi kutsuda. Paar päeva tagas vedaski ta kaevamisel tekkinud savihunnikud aeda. Nüüd on tulevase kontoriruumidest ka hoovile näha. 



Savihunnik veeti aeda. Valisin ise sellise nurgakese. Hunnikust saab järgmisel aastal väike mägi, mille siis kenasti mullaga katame ja taimed peale istutame. Talvel lastele väike kelgumägi. Kahjuks soniks raske kopp sellega seoses just ilusaks töödeldud aiamaa osa üles. Täna veidi silusin seda aga oh, raske töö on alles ees. Teisalt, ei heida meelt. Järgmisel aastal jooksevad seal tõenäoliselt drenaazid ja siis kaevatakse hoov ju uuesti üles.



Minu sibulavaru! Kuivamine on täies hoos. Olen pisut uurinud ka vanikupunumisest kuid tegudeni pole jõudnud. Suvetoas on neil võimalik rahus kuivada. 



Tegin meenutuseks ka pildid kõrgemalt ehk suvetoa hoovipoolsest aknast. Kanad jäävad talveks siiski aita ehk ehitame neile sinna sisse eraldi kuudi koos aknaga. Neil on seal praegugi mõnna kuid rottide ja suurema külma vältimiseks teeme pisikese pesakese ikka. Hernehirmutis on oma tööd ideaalselt teinud. Kullid käivad aga ründama ei asu keegi. Eks enamjaolt on keegi hoovis kaa. Põhupall tuleb veel eesruumi alla lükata ning aedikut veidi pingutada. Tuuled on nii tugevad, et minu poolt maasse löödud vaiad kipuvad veidi kreeni vajuma :P Saaks veel selle ehitusmaterjali hunniku sealt eest minema veetud, oleks juba nagu päris. Rohelist võrku ma ei kommenteeri. Ajutine lahendus :) Aida taga on suur kraav ning üle kraavi on meie põllumaad, kuni eemalt paistva naabrite majani. Toosma põld aida taga jääb järgmisest aastast meie kasutusse ning võite siis hobuseid silitama tulla :P


 Vaade kuuridele. Ja segadusele. Tööriistakuuri külje alla sai ka Muri ajutine pesapaik. Ta näeb sealt nüüd peale vana põõsa eemaldamist kenasti hoovile kuid ma ei ole rahul asukohaga. Ta peaks olema meile rohkem lähemal ja rohkem vaateväljas. Kuna kanad jäävad sel aastal aida alla, siis peab ka tema järgmise kevadeni ootama, mil tema kolib aida kõrvale ja kanad oma uuele platsile.


Ja vaade kõige tühjemale õuealale, mis jäi tänavu enamjaolt niitmata. Vasakul küljel on minu esimene isiklik peenramaa. Alles veel maasikad, füüsalid ja porgandid. Kohe kõrval esimene kartulipõld, mis järgmisel nädalal küntud ja toidetud (sõnnikut) saab. Lisaks niitsin kõrvalt põldu laiemaks ehk hein maha ja tuleval nädalal siis laiendame. Tulevikus saab ta üsna lõpuni laiendatud ehk parempoolse küljeni välja. Siis tuleb jõgi vastu. Taga posti juures on meie hiiglaslik kompostihunnik. Taga vasakust nurgast läheb selline "poolsaareke" mis on kolmes küljest ümbritsetud veega. Suur heinaniitmine ootab veel ees, et kevadel vähem soga maha jääks. 


Kuidas ma sellega küll hakkama saan? Vot saan! Omal ajal, vaikselt, nautides. Kõike korraga ei peagi :) Ja kui jään ajahätta, pole lugu, õpin sellest ja püüan edasi! Tegelikult on mul aiaelu kõik hetkel paigas. Vaid maasikate vahel kasvab muru, mis on iseenesest päris hea variant ja pani mõtlema, et tulevikus võiks peenravahed suuremad olla, muruseemet külvata ja niita. See hoiab ka suurema umbrohu levimise ära. Kusjuures praegugi pole maasikate vahel praktiliselt üldse umbrohtu, vaid on puhas muru. Naljakas, sest ümberringi seda maltsa ikka vohab. 

Sorteerisin täna ema käest laenatud ajakirjad ära. Oma Maitse, Kodukiri, Kodu ja Aed. Ta kogus neid mitme aasta jagu ning ma ootan nüüd neid ilusaid talveõhtuid, mil saan peale tööpäevi talus teki all ajakirju sirvida :)

1 comment:

herz said...

Nii mõnus on lugeda planeeritud töödest ja seda, et "lõpp paistab". Ma teen ka selliseid nimekirjasid, kuigi iga töö on umbes sada suurt või väikest tööd hõlmav kooslus :P

Meil suvi möödus rööprähklemise tähe all, kus oma kodu oli ootel ja rohkem tegelesime tare ehitustega. Nüüd sügisel peaks hakkama just koduehitusega edasi minema. Ootame mu peret appi katust paigaldama, materjal kõik olemas juba.

Sa oled nii tubli aianduse alal, mina absoluutselt mitte. Mul on kaks peenart ja ma ei suuda neidki hallata. Kõrvits alles laiutab peenral, oleks vaja ära koristada ja rohida, aga EiViitsi ja PoleAega on koguaeg segamas.