11.8.15

Elust maal


Aeg lendab nii ruttu, ei mäletagi millest viimati kirjutasin või ei kirjutanud. Suvi jõudis ka Kasemetsa tallu ning muidu tuulisest ja jahedavõitu talupaigast on saanud täielik Bahama - kuumavõitu! Oleme mõlemad Härraga tänasest kergelt punased. No võimatu on pikki riideid selga ajada, automaatselt hakkab higi jooksma. Isegi õhukese ja lühikese kleidiga voolab vesi mööda pead varvasteni. Ehitus on sellegipoolest täies hoos ning kahel pildil on näha paarinädala tagust tööd, kui kaevati vundamendi jaoks plats ning pandi paika juurdeehituse ala. Tänaseks on meil juba vundamendimüür laotud ning vöö valatud. Homme hakatakse täitma ning nädala lõpuks arvati, et saab ka seinad püsti. Härra ja minu isad on kuldsete kätega mehed! Kahepeale selline töö, ulmeline! Peame leidma viisi kuidas neid tänada, sõnadest siinkohal enam ei piisa. Kuigi selline asjade käik on lihtsalt viimase peal, siis savimägede ja ilma välisukseta (sisemine uks on ikka kinni) elamine on väsitav. Ma ei põe küll nii kergesti, saan kenasti oma toimetustega hakkama. Vahepeal oli keerulisem, sest Findus kippus õue kuigi polnud selleks veel valmis. Nüüd on lihtsam. Ta käib päris omapäi tiirud ära ja kiikab iga natukese aja tagant tuppa, kus ma olen. Ta on natukene nagu koer, tuleb minu kutsumise peale juurde ning kui keelan, siis ikka elupuu otsa ei roni. Õunapuu küljes võib rippuda, sinna ma saan vajadusel ise järgi ronida, ent kiisuplika on tubli! Polekski nagu toakass olnud. Aiamajandus hakkab vaikselt joonele saama. Till on peaaegu korjatud ja jagatud, tomatid valmivad üsna tempokalt, vaarikaid olen juba ilmselt 6ndat korda korjanud, tühjendasin kolm põõsast mustsõstraid ning sibul kasvab sama suureks kui suured välismaised õunad poeletil. Ka herned on valmimas ja ilmatuma suured, rääkimata porganditest või sibulapealsetest. Esimese lillkapsa haarasin kasvuhoonest ja tohutu suure suvikõrvitsa. Isegi avamaa kurgid hakkasid õitsema! Saaks nüüd veel uuesti mustikale ja seenele...


Meie perega liitusid 7 uut kana - Minionid! Nad on kenasti kohanenud, ent paar tükki on kergelt hipilike kalduvustega ja eelistavad kukest võimalikult eemal jalutada. Äpu on teinekord päris hädas. Palavate ilmadega vähenes 7 muna korje 3 peale. Ilmselt on nüüd raskem neid ka leida, sest tundub, et varem on neid puuris peetud ja näiteks pesa nad kasutada ei oska. Kuigi paar tükki on asjale pihta saanud, siis enamjaolt korjan mune maast. Homme hakkame golfipallidega meelitama :) Lisaks, viimasel pildil poseeriv, kõige esimesem kanaasukas sai uue nime. Ristimist pole veel toimunud kuigi nime panime paika: Mallikast sai Mallukas, sest kuna Milli sai õnnetult surma, siis ehk uus nimi toob rohkem õnne. Ta on meie parim kana :)

Täna korjasin kolm marjapõõsast tühjaks. No nii kahju on vaadata kui saak raisku läheb. Mustsõstrad kuluvad endale marjaks, ma jumaldan moosi! Kuid punaseid me ei armasta ega kasuta. Kõik tahavad marju ent tasuta korjama tulla ei viitsi keegi. Korjaksin tõesti ise kuid pole lihtsalt aega. Kummelisats ootab veel järge. Ja kanadele talveks nõgeseid, et jahu teha. Lisaks korjele niitsin lõpuks aia ära. Künkliku maa tõttu on see üsna tüütu ja kordades väsitavam. Sellegipoolest läks niiduk madalamaks kui peaks ning aed sai päris vahva. Ootan pikisilmi järgmist aastat, et saaks kõik maad sirgu lükata ja ehk traktorigi soetada. Iseenesest pole hoovimaad nii palju niita midagi. 2 hektarit käib just kui lups lups. Ometi ei ole selleks ideaalne aeg kui taevas kiiskab kõige kuumem päike ja väljas ligi 35 kraadi sooja. Töö sai siiski tehtud. Kartulid hakkavad kaa valmis saama, pealsed juba päris krabedad ja osaliselt kuivanud. Esimene pool põllust on kenasti rohitud, viimsegi juureni, ent lõpp alles maltsakihi all. Vahepealsete fotomöllude ajal ei saanud aega põllule ronida ja nii see kiht seal kasvas. Küll hakkama saan. Kui ma millegagi pihta hakkan, siis tahan lõpuni viia. Korralikult.

Homme on uus päev! Ja imeilus :)

2 comments:

Kodulehe tegemine said...

Väga tubli oled ning ilusad pildid :)

herz said...

Muig @ minionid. Nii äge :)