24.7.15

Kodus on hea olla!


Eile õhtul sadas vihma. Imeline suvevihm, millest ma igal talvel nii kangesti puudust tunnen. Kohe kuidagi ei tahtnud tuppa minna. Saime ka kaua oodatud trimmeripea kätte ning Härra niitis mulle teeraja kasvuhooneteni. Nüüd saan hommikuti piparmündi ilma märgade jalgadeta kenasti kätte. Ise toimetasin kõiksugu pisiasjadega ning lõpetasin õhtu hernepõllul herneid pugides. Nii head on! Pole ikka veel saanud mahti kaameraga kodus ringi jalutada, koguaeg on midagi teha. Lisasin pildi ühest ilusast pruudist, minu lemmiklilledest tema kimbus. Pulmafoto. Sellega ma ju praegu enamasti tegelengi. Ja süda on nii rahul! Unistuste kodu ja unistuste töö...

Findus närib praegu mu jalanõude paelu. Istub seal otsas ja kraabib. Aga ta on nii armas, et ma ei taha keelata kaa. Tal on vähemasti lõbus. Kitu tõi Härra töökaaslastele demonstreerimiseks ilusa piraka hiire, kes hammaste vahel veel rabeles. Jooksis sellega tulevasse elutuppa voodi alla ning ragistas seal lõpuni. Homme tuleb voodit liigutada. Igaks juhuks. Oi me kiidame teda korralikult kui ta mõne närilisega koju saabub. Tubli kass! Üleeile jalutasin Muriga ning otsustasin ta vahelduseks rihma otsast lahti lasta teel koju. Ühtäkki oli ta kadunud. Laika veri soontes võttis kellegi jälje üles ning koer oli üle kraavi viljapõllu sees. Minu vilistamise peale ta vaid haugatas - eksinud! Vili on ju kõvasti kõrgem kui tema. Nii tegin ma autoga põllule pool tiiru peale, Härra hüüdis kodu juures väravas. Kui tagasi olin ja juba kergelt paanikas, siis jooksis ka Muri äkki hoovi. Leidiski tee välja. Ja tubli koer, tuli tagasi koju. Härra oli küll pahane tema peale aga mina siis salaja ikka patsutasin. Tublid koerad tulevad alati koju tagasi ja meie Muri oli tubli :) Me oleme ikkagi omad juba.

Eile koristasin mõlemad kasvuhooned ära. Noh, et oleks viisakam taimedele ligi pääseda ja neid kasta. Kiskusin suure sületäie tilli välja, lihtsalt ei mahu enam tomatitele ligi muidu. Rohkem valgust sai kaa juurde. Tomateid on nii palju. Ma ei kujuta ette kes need kõik ära kavatseb süüa. Peaksime Härraga meil tomatifestivali korraldama varsti. Füüsalist ja lillkapsast loodan samuti palju kuid kahjuks läks brokkoli õitsema. Ei saagi aru miks. Pead olid küljes aga ikka kasvasid õied läbi.

Ja sedasi me siin elame. Kodus on hea. Nii hea, et täna üle aastase pausi tagasi sadulas, unustasin hetkeks, et elan oma kodus, maal. Loomadega. Kuid peale maastikusõitu meenus kõik ning kibelus koju, omade juurde, oli nii kange, et pisar tuli silma. Siin on nii hea, et mul on alati raskusi linnapoole sättimisega. Kohe kuidagi ei taha Muri, Findust, Kitut või kanu omapäi jätta. Kodus on lihtsalt hea!

No comments: