16.4.19

Aprill


 Nautisin täna tõesti vaba päeva! Lõpetasin viimase fotogalerii töötlusega ning imelik tunne on. Just siis kui tööd nagu enam teha ei saa, tekib tohutu vajadus seda teha eksole. Sama on koduste töödega. Kuna mul oli siin eelmine nädal arsti jutu järgi beebi üsasisese kasvupeetuse kahtlus, pidin kontrolli mõttes füüsilise koormuse osas tagasi tõmbama, ohtralt sööma ja puhkama. Noh, tegin ära (loomadega toimetamine jäi ainsana ja ühe päeva koristasin maja) ja nüüd tunnen, et see viis mu motivatsiooni nii alla. Puhata on küll tore aga ma eelistan seda teha peale töötegemist :)

Sellegipoolest nautisin hommikul pikemat jalutust Pettsoniga, tegin galerii lõpuni, passisin julmalt pool hommikut arvutis ja seejärel "saunatasin" värskes õhus maja ees tuulevaikses nurgas. Ideaalne! Okei, grammike füüsilist tegin ka ikka :)



Hästi suur huvi on olnud titeasjadega tegeleda. Kohale jõudis Aliexpressist tellitud 50 eurone monitor ja ma olen rohkem kui rahul! Kahjuks talli sisse see ekraan mind ei luba aga muus osas on raadius 260 meetrit (kui tõke vahel, siis vähem) Töötab siiani suurepäraselt ja näeb väga kvaliteetne välja (saabus see üldsegi Rootsist) Turvahälli proovisin ka Daciasse ent esiistmele see ilmselt ei sobi, kuna sealsed istmed on lihtsalt niiiiii kitsad. Katsetan paar korda veel, kas saan selle hälli ikkagi normaalselt lamavasse asendisse sättida, praegu jäi kole püsti. Kõik juhendi järgi tehtud muidugi.

Pumpasime vankri rehvid ka täis ent üks ventiil oli nii nii üle keeratud, et murdsime selle hoopis katki. See tuleb ka nüüd linnas lasta korda teha (uus õhukumm sisse) Muus osas on kõik paigas, sätitud ja olemas (vaid kandekoti ostan siis kui laps käes, sest ma ei suuda mustri osas otsustada, hehe)



Pettson kasvab jõudsalt! Me ikka loodame, et ta viskab veel ca 5-7 cm pikkust juurde aga kardan, et olemegi pesakonna pisema või lihtsalt, väikese koera suure hinges saanud :D Muidugi, vinguda ei saa, sest ta sööb meeletult vähe. Nagu polekski suure koera kutsikaga tegu. Kuid teisalt, ma lootsin seekord jah, suuremat koera saada aga hetkel tundub, et ta jääb isegi gramm väiksemaks kui Muri kuigi on juba üle põlve kasvanud. Ta pole nii karvane, siis tunduki vb väiksem. Kuigi karvu jagub igas ilmakaares.

Allergiate osas on hetkel üsna stabiilne. Enam ta ei nuta vähemasti, niisama sügab ennast. Praegu on teine karvavahetus ja nii ta kraabib rohkem. Toad on peale suurt koristust nagu karvapadjad. Õudukas aga harjume ära. Söögi osas ei ole meil suuri tagasilööke enam olnud. Saan talle vabalt igasuguseid närimiskonte anda ilma, et ta ennast pooleks kraabiks. Edusamm seegi. Ehk tõesti kasvab välja.

Küll aga on tal vahepeal puberteet ligi hakanud hiilima. On esimesed jalatõstmised teinud (kogemata) kuid siiani pissib nagu preili, kükitades. Sõna ei kuula mingi hetk, ajas mind siin üksvahe kohutavalt nutma, sest astus kogemata ühele metsjänkubeebile peale mänguhoos ja tappis ta ära :( Mõtlesin, et enam hullemaks minna ei saa see ignoreerimine aga peale mitmekordset mahasurumist kodus, on mõistus veidi tagasi pöördunud ja saame nüüd jälle läbi nagu enne.


Meie väike õnnetu kaevusaaga on hetkeseisuga stabiliseerunud. Ma pikemalt ei hakkagi kirjutama enne kui lõplikud veeproovid/rauafilter ka lähitulevikus paika saavad ja meil esimest korda 4 aasta jooksul majas joogikõlbulik vesi on. Niipalju aga vahepealsest, et käidi kaevu parandamas (see mis jant sellele enne eelnes on igatahes ehe õpetus kuidas üks firma ei tohiks oma klientidega kunagi suhelda) ja majas on jälle vesi. Silma, lõhna ja maitse järgi puhtam kui vanast kaevust, seega loodan, et kui nüüd pesuruumi põranda läikima löön, ei jää sinna enam kollakat võõpa maha (kuigi noh, vuugivahed on enivei kehvasti täidetud ja põrand nii või naa pekki keeratud) Nüüd tuleb teha uued lisapumpamised ja saame ka selle üleliigsed 10 cm muda sealt ehk kätte, et veeproovideks roheline tuli saada. Vähemasti saab jälle pesta!


Seoses eelmise nädala lisa UH kontrolliga, pidin kodus madalat profiili hoidma, ohtralt sööma ning lakke vahtima. Kahtlustati loote üsasisest kasvupeetust kuna ta mul detsembrist alates näitude põhjal tavapärasest pisem (kuigi mõõdunormides) Esmaspäeval oli ämmaemanda visiit + minu nõutud lisa UH ning sain nädala pärast saatekirja päevaravisse järjekordsesse kontrolli. Teisipäeval läksin kohe emosse, sest muidu megaenergiline kõhubeebi oli öö otsa täiesti vakka ning jätkas seda ka hommikul ja lõunal. Käisin just in case KTG küljes ära, kõik tibens tobens. Kolmapäeval kordasin sama asja, sest noh, jälle ei midagi. Lisaks need üksikud löögid mis olid, tundusid maru aeglased ja uimased. Ülivahvad arstid on Pärnu Haiglas siiani olnud :) KTG ja isegi vererõhk täiesti normaalsed (mul on alates jaanuarist isaga seonduvalt olnud vererõhk kõrgem kui võiks) Peale seda ärkas beebi kevadväsimusest ja on siiani olnud täpselt tema ise. Lammutab kõhus ringi.

Nüüd esmaspäeval oli see oodatud kontroll haiglas ja taaskord, maruägedad arstid olid! UH oli ideaalne, kõik näidud korras kuigi jah, põnn on emmesse ja pisem, siiski täiesti normaalsed mõõdus ja proportsioonis. Arvestades minu kasvu ja aktiivset eluviisi, siis täiesti okei, et temast minimammut ei ole kasvanud :) KTG oli normis, vererõhk jälle normaalne. Ei mingit esilekutsumise juttu enam ja sain rahus koju tagasi tulla. Kokkulepetest see põnn ka kinni pea ja kõik minu kuklas tiksunud kuupäevad on juba seljatatud.



Vahepeal olen mõned uuemad ostud koju teinud ja üks neist on 10 euroga täispuidust ekraanikapp. Ekraani? No sellepärast, et meil pole klassikalises mõttes telekat, on ekraan, mida kasutame läpakaga, et sealt filme vaadata kui isu :D Tahtsin pisikest kahe uksega kappi, mille tulevikus musta saunasupiga üle võõpan ja mis mahutaks ära Peremehe xboxi ja minu väikese DVD kogu. Ruumi jäi igatahes ülegi ja rohkem polegi tarvis. Ideaalne! Puust põdralelu haarasin ka põnnile kaasa.


Ja kui meie toome uusi asju juurde, siis teine tegelane lõhub neid. Kuigi kurta ei saa, see on alles teine ja loodetavasti viimane ese, mille Pettsoni suu ära dekoreerib. Esimene oli minu ligi 30 aastat vana mängujänes mille ma üle aastate lõpuks ema käest kapist kätte sain ja enda juurde koju tõin. Küll aga polnud seda jänest enam võimalik päästa, pudises käte vahel ära. Kammist on aga kahju, Muumid!