19.8.19

Tore nädalavahetus!


Meil oli vaatamata raskele haiglaperioodile ja aeglasele kodusele taastumisele äärmiselt vahva nädalavahetus. Ma lihtsalt pisarsilmil ei jaksa ära kiita ja tänada kui tubli & armas on mu pisikene Ukulele. Ma olen saanud tänu talle puhata, olla, mõelda. Ta just kui mõistaks mis mu elus praegu toimumas on ning lihtsalt maandab seda jamakompotti oma imelise olemasoluga. Ta on reaalselt maailma kõige ideaalsem beebi! Kuigi mul tekkis esiti esimese tabletinädala lõpus tagasilööke öösiti (kõhuvalud, rindkerevalud) siis loodetavasti sain nüüd ise jaole mis seda põhjustada võis ning hetkel on paar päeva vedelikutarbimise jõul olukord märkimisväärselt paranenud (kahtlustasin, et vedelikupuudus oli tagasi ning seetõttu miski ärritas keha/sooli) Otsustasin seega, et töötegemine (üleliigne pingutus) on hetkel kehale veel  liiga palju ja tühistasin mõned tööotsad (muidugi äärmiselt vastumeelselt aga antud hetkel ei ole tervis enam meh, ei ole kunagi tegelikult)

Laupäeval toimus mu vanemate juures viimase 12 aasta traditsioon looma-aasta kostüümipeona: põrsad. 12 aastat on nad seda korraldanud ja nüüd said ring peale. Muidugi olime ka meie pisikese Ukupõrsaga kohal :) Põnn uudistas kõik külalised üle ja magas rahulikult oma esimese ööunegi meie lähedal vankris. Oleks ilmselt edasi maganud aga me tahtsime ise koju minna. Ärkas kodus, sõi ja magas edasi. Pühapäeval oli aga mu parima sõbranna pisipoja esimene aastaring täis ning taaskord sõitsime Ukuga pidusse. Jäi autos magama, ärkas korraks, et näod üle vaadata ning seejärel magas kuniks tunde hiljem koju läksime. Normaalne kutt.

Täna otsustasin ruttu vaktsineerima minna (6valentne, esimene suts) et see ka lõpuks tehtud saaks. Kaal 5 kilo, pikkus 61. Sutsu ajal naeris arstile näkku, itsitas mänguasjade peale ning autos jäi magama. Sõitsime linna vanematele külla, käisin vanaemaga poes ning tulime tagasi vanemate juurde grillima. Uku magas oma pisut hilinenud 4 tunnise une, ärkas, naeris, jäi autos magama :D Kodus sõi tund aega, naeris ca 30 minutit otsa ja mõtlesin huvi pärast vankriga jalutama minna. Tavaliselt ta peale kella 17 teeb selliseid väikeseid unesutse enne ööund. Igatahes magama ta õues jäi. Sain siis rahulikult puud ära laduda, õunu koristada, loomadega tegeleda, pesud tuppa tuua, hoovis askeldada, toas koristada, tööasju teha...hmmm. Nüüd passin juba mitu tundi niisama arvutis ja mõtlen iga 15 minuti tagant, et peaks ta üles ajama ja süüa andma :D Kell 17 jäi magama. Kell on 22.45 hetkel. Normaalne laps. Tegelikult igatahes enne magagu kui et vireleb palavikus ja joriseb. Lihtsalt ta magab ikka veel vankris, õueriietes ja ma tahaksin ise juba magama minna. Hahaha.

Sain oma haigusele ka 2 erinevat "diagnoosi" Seega ootan päris põnevusega, milline neist siis reaalselt mulle kuulub. Pärnu haigla ei pane ausõna varsti enam millegi üle imestama. Mulle on reaalselt digiloosse kirjutatud kahest variandist kõige kergem ja kõige hullem. Huumor. Must huumor.

Aga et mitte positiivset postitust nõmedaks kirjutada, siis edusammud on tulnud aeglaselt aga on tulnud. Ise tunnen, et kõik see, mis ma ise olen oma elus otsustanud nüüd vastu võtta, muuta, on ainult parimaid tulemusi andnud. Kindlasti ka tabletikuur aga see, mis toimub peas ja südames, on üliolulised ja muudavad igapäevaelu niivõrd palju. Kuid las see jääb selleks korraks kui olen kindla diagnoosi paberil ära näinud.