20.9.17

Ettevalmistused talvehooajaks



Taipasin, et polegi veel päris kokkuvõtvat blogiposti talvistest ettevalmistustest teinud. Mulle aga meeldivad sellised kokkuvõtvad teemad ning tore on meenutada :) Ettevalmistustega oleme vaheldumisi tegelikult ju suvi läbi tegelenud, alates loomadele sööda varumisest, lõpetades nt hoidiste tegemisega (mis hetkel on täielikult mu ema õlgadel, sest tema hoidiseid ei ületa miskit, minu jaoks ning mul puudub ju ka pesemisvõimalus, seega tüütu oleks kodus ise tegutseda) Olen korduvalt uusi nimekirju paika pannud, korduvalt neid täitnud, minema visanud ja uuesti alustanud. Mulle tundub, et nimekirjade koostamine on lahedam kui nende täitmine :D Hetkel aga tegelemegi Peremehega vaikselt uue aasta plaanide paika panemisega. Reaalsuses tuleb alati muudatusi ent meil on hetkel kindlalt vajalikud tööd juba nimekirjas ning plaanimajandus võiks ikka enam vähem paigas olla. Veel ägedam kui nii mõnegi neist töödest veel selle aasta sisse mahutaksime. Ise tunnen aga, et aitab. Väga paljud asjad jäid tegemata ent sisimas tunnen, et aitab. Puhkust on vaja. Tahan nüüd tegeleda kodutunde loomisega siin segaduses. Tahan puhata, raamatuid lugeda, uutest nimekirjadest mõelda ning lihtsalt olla. Tahan jõulukaarte teha ning Pinterestist projekte üles kirjutada. 


Talvine kanakuur on meil ikka veel tegemata. Ausalt öeldes, ma ei teagi mis saab. Kui tuleb krõbedaid kraade, peame nad jälle tuppa tooma? Mis on ausalt öeldes välistatud... Muidugi, ehitada saab iga kell ja tõenäoliselt selleni ka lõpuks jõuame. Praegune kuut aidas on ikka alles aga see vajab tõsist vooderdamist, sest välissein on palk ning see ilmselgelt sooja ei hoia. Eks tuleb selles osas veel tõsisemalt maha istuda ning asi ära lahendada. Uusi linde tänavu juurde kindlasti ei too. Äpu otsustas ka vahetult enne külmade saabumist sulgima hakata ning teagi, kas talle peaks kampsuni kuduma :D Varusin ka kanadele mõeldes lakka muruniidet, mis on ilus roheline ning piisavalt peenike, et talvel lindudele ette anda - katsetasime mõne vihmasema päevaga ning sõida kõik ära! Sügavasse varusin neile sõstraid. Peagi hakkavad jälle mahedat täissööta saama, suviti ma seda tegelikult ei anna, siis saavad hoovist omale vajalikku kraami :)


Talli värvimisega oleme peagi ühelepoole jõudnud. Veel tagumine külg osaliselt teha. Linnast on vaja veel valget muldvärvi ning jäänud on akna-ja ukseraamid + lillekastid kevadeks. Seejärel tuleb rõdu maha lammutada, ümbrus korda seada ning küljele viilkatusealune meisterdada (järgmise aasta töö ilmselt) et saaks seal vajadusel põhku või heina hoidistada. Alustasime nii muuseas ka suvekuuri värvimisega, kohe teine asi :) Uksed ja aknad jäävad ikka valged, vaid ülemise laudise osas mõtleme, kas teha kõik üleni punaseks või see osa ka valgeks.


Veetase tõusis viimase nädala vihmadega nii drastiliselt, et hirmu ajas nahka. Naabri põld on peaaegu piirini veega. Suvel ehitatud purre jäi kahjuks vee alla ning ühe laudise kandis minema. Metallist redeli ääri ei ole enam ammu vee alt näha, loodame, et see jäi paigale. Meie siin elatud aastate jooksul oleme nii kõrget vett näinud ainult aasta alguses kui jää minek on. Seega hirmus. Vähemasti ei saa meil vesi otsa :) Seevastu kaevuvesi on täiesti otsas. Mis on järgmine muret tekitav koht, sest talvel tuleb ju loomade joogivesi sealt. Ilmselt siiski maaparandus või vana kaevu enda seisukord on muutunud selliseks, et veesooned on kinni. Saime aga hea soovituse kasutada ära jõevesi ja veevoolikud. Pump on meil suvi otsa jões ning vooliku suunasime kaevu kõrvale maapinnale. Jooksis ükspäev ca 6 tundi ning vesi kaevus taastus maksimumini. Vesi on nüüd sees ja hobuste joogiprobleem ehk murtud. Talvel saab vajadusel jäässe augu raiuda ning uuesti korrata. Järgmine aasta lahendamist vajav mure!



Tänavu oli hobuste päralt 1 ha spetsiaalselt külvatud karjamaad (lutsern, ristik) mis sai tegelikult ruttu tühjaks. Nüüd tuleb teha sõnnikukorje, et puhtam oleks ning lasta maal taastuda. Talveks käivad nad mul talli taga lammaste suveaedikus, kuhu tassin ka heina lisaks. Pole mõtet neid suurde tuulele avatud koplisse talviti vedada. Süüa saavad ikka ju rullist :) Järgmisel aastal jaotan kopli kaheks, et oleks vähem tallamist ja söögi raiskamist. Lisaks on plaanis teha 2 uut koplit maja ümber, et maastik saaks hooldatud ja neile jälle rohkem söögipoolist, et ikka ümarust hoida.

Talvine söötmine ei ole meil aga ikka veel lahendatud. Kuna üks on tõsine emfüseemik ja teisel peaaegu, et pole hambaid, ei saa ma neile heina sööta. Spiritile (emfüseem) saaks ent hein peaks olema täiesti tolmuvaba või niisutatud ja viimane variant ei kõlba talle eriti. Ginnie ei suuda heina läbi närida ja sülgab enamuse välja. Tema järab mul boksi ette pandud põhku, saab oma kõrrelise kätte. Olen nüüdseks harjutanud neid üle kuu aja peedigraanuli + kaeraga, leotatud kujul. Lisaks veel külmpressitud linaseemneõli. Lõpuks on nad kaalus juurde hakanud võtma. 7st kuivsilo rullist 1 on meil avatud ja kuigi esimese hurraaga tundus see imeline puhas olevat, sain reaalselt kasutada sellest vaid 35%, kui sedagi. Hallitus levis kõrrelistel, ristik oli küll puhas ent sorteerimine võimatu. Lugesin igasuguseid artikleid ent ei riskinud enda hobustega katsetada. Seega söötsin selle mida päästa sain ära. Hetkel käin neile oma maa pealt värsket ristikut niitmas. Ja loodan sõbra abil varsti koju tuua 15 kilosed heinapakid, mis peaksid olema tolmuvabamad, peenemad ja ideaalne lahendus meile talveks. Lisaks otsime ka oma traktorile sobivaid jubinaid, et saaksime ideaalis ise heina/silo hakata tegema, sest teistest sõltuda on ikka jube raske, eriti kui on eriliste vajadustega loomad.

Lakka olen neile maiuspaladena varunud ristikuvihtasid, muruniidet. Loodame nüüd ka heale ilmale, et saaksime põllult viimase ilusa kuivsilo tagavara. Kui ilmadega hästi läheb, siis oktoobris ehk ühe veel?


Talli jätsime tänavu veel soojustamata. Hobustel ja lammastel ei ole sellest midagi. Järgmisel aastal teeme kindlasti ära, sest lootust on sinna ka automaatne vesi/elekter sisse saada. 






Põllumaa on hetkel nii ja naa. Vihmd on maapinna nii pehmeks teinud, et isegi jala peale minna on vesine. Maasikaid ma ei näe, sest malts noh :D Kartul jäi maha, sest taimedele ei kasvanud peale vutimunasuuruses viljade midagi alla. Vaid peet, pastinaak ja mingil määral porgandit on veel tulemas. Ma vaevan oma pead põllu asukoha osas ning üha rohkem tundub, et see koht on vale. Teisalt, valge ristik on juba kenasti suurema osa maast enda alla hõivamas ja see lihtsustaks mu elu täielikult. Hetkel kaklen kiiresti vohava maltsa ja ohakaga. Mõte oli lasta terve põllumaa + kõrvalt maa sügisel suure adraga üles künda. Katta eelmise aasta sõnniku/põhuga ning kevadel siledaks tõmmata, ristikut külvata (mitte põllumaa osale) ning täiesti nullist alustada. Küsimärk. Põllumaaga tahan väga tegeleda ent praegu tundub see asukoht ja need tingimused seal lihtsalt endale näkku naermisena...


Kasvuhoone saagikusega olen tänavu väga rahul! Kevadel maha lõigatud viinamari läks siiski kasvama ning on nüüdseks täielikult vanas mõõdus taastunud. Loodame järgmisel aastal ka marju jälle saada! Väike kasvuhoone ise on aga täiesti läbi ning lähipäevil võtame selle lõpuks ka maha. Viinamarjale tuleb tugipost ehitada ning loota, et üsna avatud plats talle üldse sobib. Järgmiseks aastaks on mul tarvis aga uut hoonet. Kahte eraldi väga ei tahaks enam, eks näis.

Väikesed läks paraku ka üsna jubedaks dzungliks seekord. Vihjeks lakke kasvavatest suvikõrvitsatest :D Ja seal all virgub jõudsalt üks pirakas kõrvits. Ilmselgelt tapsid need suured taimed kõik tomatid, füüsalid ning ürdid.

Suures kasvuhoones valmisid aga rekordkoguses tomateid! Kui külmad peale ei tule, korjan neid veel oktoobriski :D Ka kurk kandis kenasti kuigi lehed läksid kiiresti kortsu ja kollaseks. Viimane saak jäigi kiduraks. Basiilik kuivab mul lakas, kaks laari juba toaski valmis. Mõttes on proovida esimest korda kuivatatud tomatit teha :) Ema tegi kollastest kirsstomatitest letšot ja marineeris niisamagi. Üle aastate!

Küüslauguga ei läinud hästi, sest kevadel saadud taimed surid kõik maha. Need mille vanaema andis, need saab kohe kohe üles võtta ja sealt saan ka oma talvevarud. Küüslauk on aga taim, mille kasvatamisele ka kindlasti panustada tahan! :)


Oleme nüüdseks mitu korda vanematega ja mina üksi metsas seenel käinud. Mustikatest jäingi jälle ilma ent mul on nii väike sügavkülmik, et need vist ei mahuks ka sinna. Seeni aga oleme palju saanud. Soolatud, marineeritud, praetud. Lakas kuivavad mul sibulad ja küüslauk (sibulasaak oli taaskord vägev) ning lammastele/kanadele kõrvenõgesed. Korjata on veel arooniad. Õuna söödan hetkel loomadele ning peagi proovime ka mahlategemise ära. Lisaks tahan katsetada kuivatamisega, hea talvel loomadele ja endalegi maiustada. Varusin neile ka õunapuude küljest vesikasve, nii hea neile närimiseks viia. 


Loodame selle aasta sees ka vana pärna maha võtta ning sealtki saavad loomad vihtasid. Lisaks meie küttepuud. Vanast metsast tuleks mul lähiajal kasetohtu korjama minna. Ning paar seenekorjet võiks ka veel teha. Vaikselt varundan :) Ja tegelikult on see kõik tohutult rahuldustpakkuv!