17.9.18

Beebijutud vol.2


Vastuseks kahele kommentaarile mis eelmise postituse alla tekkisid :) Jah, beebi sugu saab kindlasti järgi uuritud, kui ta muidugi näidata kavatseb. Sellest hetkest peale kui sain ametlikult teada, et olen rase, on mul kuklas ainult üks teadmine: poiss. Meie jaoks aga muidu vahet pole, kumb, peaasi, et terve. Aga lihtsalt endalegi arusaamatult tiksub teadmine, et ootan poissi. Ja ei ole vaja mulle targutada, et see tunne petab. Miks see tunne olla ei või? Tore ju kui lähebki täkkesse :)

Kindlasti on plaanis igatepidi nendest loengutest/ringkäikudest osa võtta. Kõik on omamoodi põnev ja kui vähegi aega leian, siis seda ka teen. Mul on nüüd põhjust ka aastaid tagasi soetatud Merit Raju "Kõhule Pai" läbi lugeda :) Ei ütlegi, et kõik arstid haiglas ebanormaalsed on. Pimesoole opiga olid minu ümber valdavalt enamus üliägedaid inimesi. Kuid minu soov oli saada eraämmakas. Ja kuniks me omavahel klapime, on kõik ka korras. Kui ma saaksin ka kuskil erakliinikus sünnitada, siis ma valiksin ka selle kuid kahjuks Pärnus seda varianti ei ole. Ja kodusünnitused ei ole minu teema :)

Aga igatepidi on põnev ja kindlasti jagan siin julgelt seda mida jagada soovin, päris beebiblogiks ära ei kisku ehk :P